Ülo Ennuste majandusartiklid

Suurustlesime vaimult kriisi?

 20. IIi 09

Suurustlemise alal üks meie intellektuaalseid supergurusid, Mihkel Mutt, väga õigesti manitseb meie rahapeamehi (PM 20. III 09):

„ … – Eesti laenupakkumine Lätile oli ikka natukene suurustlev.”

 

Samas, meie lp arvamusliider ise ei pea vist suurustlevaks seda, et momendil ristida isegi nt Ungarit ja Kreekat ning Leedut meiega võrreldes armetuteks kriisikönnideks. Kuigi kogu maailma asjatundjate põhivool ja usaldusväärsed statistikad peavad neist kahte esimest raudselt meist majanduslikult peajagu kõrgemaks, nende kriisiindeksid on oluliselt leebemad, mis kõige olulisem – töötus madalam, majanduslik ebavõrdsus tsiviliseeritum jne kui meil praegu. Rääkimata meie rahvuslikust räigest välisvõlgnevusest (üle 120%), haletsusväärselt madalast majandustegevuse tasemest (40% euroliidu keskmisest) jne.

 

Samas suurustleb lp intellektuaal eesti majandusmudeliga ikka edasi kui mingi imega, ja et meie majandusmudelit ja -taset tuleks eristada, hambad ristis, nii Lätist kui ka muidugi kogu Ida- ja Kesk Euroopast (IKE). Taevane arm, isegi suurlakeerija IMF on juba diplomaatiliselt maininud et IKE praegune majandusmudel (põhiliselt välisinvesteeringutel vegeteeriv ja inflatsiooniliselt eelarvet täitev, ebapiisavalt hoiustav jne) ei ole enam ammu jätkusuutlik.

 

Seejuures, Eesti praegune mudel, kus lisaks kõigile muudele hädadele, ka veel kasumimaksud puuduvad, viib meid järjest rohkem otse venemudeli ja -seisundi poole. Mis vahe on siis õieti, kas väljaveo suurendamiseks turustada nälgivatele aafriklastele relvi või mürkkütuseid („Pealtnägija”)? Mis vahet on õieti veel meie ja vene majanduslikul ebavõrdsusel mõningate indikaatorite alusel?

 

Ja mis muud, kui aferistlik suurustlemine oli äsja see, et kui muudkui järsku põnnadi-põnnadi hüpati jälle enneaegselt Brüsselisse „kiiresti eurot tooma”, et saaks üleilma hoobelda, et järjekordselt „nad said hakkama jõunumbriga” (Mutt) – mitte vaimunumbriga. Enneaegselt, sest samas kogu maailmas vaimselt asjatundjad teavad, et Maastrichti kriteeriumid on pelgalt mistahes riigi kvaliteetse jätkusuutliku majanduspoliitika tsiviliseeritud põhikriteeriumid ja kui riigi peamehed-eliidid ei saa nende täitmisega hakkama, siis on lihtsalt tegu tühikargajatest vastutustundetute aferistidega.

Muide, mindi Brüsselisse ilmselt ainult ühe padaraliku koolipoisiliku rehkenduse pinnalt, mille järgi meid võib aasta lõpuks tabada olukord, kus ostjatele makstakse peale.

 

Huvitav on veel see mania grandioso ilming, et meie vaimuilma koorekihis on samuti justkui poliitjõunumbreid hakatud afišeerima: justkui meie intelligentsi rahulolematus vaikse ajastuga teostas 1940 „vaikse riigipöörde”, nagu justkui enne seda meid üldse barbaarselt ei okupeeritudki.

 

Sedamoodi  heietusi muidugi initsieerib meie praegune avaliku „teadmuse” struktuur kenasti: nt TEA ents ütleb, et üks väga intelligentne Allik, Hendrik (1901‒89), „Eesti partei- ja riigitegelane” oli üks peamisi riigi „pöörajaid”, mitte mingi NKVD ja mingeid inimsusevastaseid kuritegusid peale pööret kah ei märgatud. Vikipeedia leinab, et meie akadeemik ehk siis Eesti suurvaim O. Sepre olla kuuekümnendatel surnud tööpostil võitluses teaduse eest Majanduse Instituudi direktsiooni vastu. Ikka kõik meie omad suurmehed.

 

Leinaks on täna tõesti põhjust: The Economist viskas eesti majanduse välja kuuekümne märkimisväärse majanduse prognooside tabelist. Kas mitte äkki meie  liigse ärplemise  pärast?

märts 20, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: