Ülo Ennuste majandusartiklid

Rahvusliku majanduspoliitika mõjude ja headuse hindamisest: rudimentaarsetest osamudelitest kuni süsteemsete kompleksmudeliteni

Rahvusliku majanduspoliitika mõjude ja headuse hindamisest: rudimentaarsetest osamudelitest kuni süsteemsete kompleksmudeliteni

 23. III 09

Ühe taolise primitiivsema meile ajakohase mudeli näide oleks järgmine:

 esimene samm on nt poliitiline aastane eelarvekärbe (olgu nt 5 miljardit), sealtkaudu vastava kordistaja (omal kalibreerida juhusliku suurusena) abil leitakse  ~ otsene hõive vähendamine koondamistest (nt ligikaudu 1,5%) ning kaudne hõive vähenemine nõudluse vähendamise kaudu (nt ligikaudu 0,5%) ~ SKT vähenemine hõive ehk majanduspotentsiaali vähenemisest (nt ligikaudu 1%) ~ eelarvelaekumiste vähenemine STT vähenemisest (ligikaudu 1%) ~

teine samm, tarvilik iteratiivne järelkärbe sellel aastal (nt ligikaudu 1 miljard) ~ otsene hõive vähenemine järelkärpest (nt 0,05%, seega kokku nt 10+/-3 tuhat lisatöötut kokku algsest eelarvekärpest tingituna) ~ jne samme kuni küllaldase arvutustäpsuse saavutamiseni.

See pole kõige primitiivsem mudel, sest sisaldab iteratiivseid samme ehk osalistki tagasisidet ning kaudsete mõjude arvestamist. Samuti sisaldab osalist rudimentaarset veaarvestust (kordistajate määramatusest tingitud, kuid mudeli enda osalisusest ja primitiivsuste tingitud viga ei arvesta, mis tuleb juurde arvestada ning ilmselt moodustab domineeriva vea).

Kuid see mudel on ikka majandusteoreetiliselt pea-aegu mõttetu selle tõttu, et ei sisalda dünaamikat/aastaid/jätkusuutlikkust, ega inflatsiooni ning tulujaotust, ega indikaatorite struktuure (nt kärpe struktuur puudub (millisest sektorist kui palju kärbitakse ja millisele tööjõu kontingendile mis sektoris see kui suuri koondamisi kaasa toob ja palju see mis sektoris SKT-eed vähendab jne).

Mis kõige kahetsusväärsem, taoline mudel ei sisalda võimalikke majandusmehhanismi reformimise alternatiive (nt maksusüsteemi muutmist eelarvelaekumiste suurendamiseks ning nt tööjõu nõudluse suurendamiseks (madalamad sotsiaalmaksud) ning rämpskapitali produtseerimise ohjeldamiseks  (kasumid mis siin jäävad maksustamata ja kanditakse rahvusliku majanduse seisukohalt mõttetult palmisaartele või kõrbeliivadele jne), ega muid kärpimisele alternatiive (riiklike võlakirjade müük, laenud jne).

Seega kokkuvõttes ikkagi ei sisalda rudimentaarsed osamudelid majandusteaduse tuumprobleemi: toimijate optimaalset koordineerimist rahvuslikest jätkusuutlikest huvidest lähtuvalt nii reaalmajanduse, finantsmajanduse kui ka mehhanismide reformimise poliitika seisukohalt ning täielikult  turbulentseid arvestavalt.

 Õnneks on siiski juba aastakümneid viljeletud/spetsifitseeritud laiendatud makroökonoomilisi institutsionaalseid struktuurimudeleid, kus need vaegused on kõrvaldatud nt (samast leiab ka olisemaid kirjandusviiteid):

 Ennuste, Ülo (2003). A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste, Lisa Wilder (Eds.). Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn: Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University, pp. 265-279. ISBN 9985-894-58-8.  (http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF).

Häda on selles, et taoliste suuremõõtmeliste tasakaalumudelitega opereerimine nõuab rahvuslikke majandusi põhjalikult tundvate doktoritasemel komplektsete meeskondade moodustamist kõikides hõlmatud sektorites, infotehnoloogiline kaasa arvatud ja need ei sobi populistlikeks aferistlikeks partokraatlikeks poliitkapitali krabamise mängudeks.

märts 23, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: