Ülo Ennuste majandusartiklid

Geto vabaturumajanduse poeesia: Mari Saat (2009) „Lasnamäe lunastaja”

 29. III 09

Marx olla öelnud, et Prantsuse XIX sajandi esimese poole majandusolukorra kohta kõige parema ülevaate saab Balzac’ilt. Tõepoolest, tõesti suur anne ei peta kunagi. Nii nt ka Kivirähk on parim rehepappluse analüütik, kes majanduslikus mõttes kõige õigemini on tabanud seda oma aja innovaatori ja lokaalse sotsiaalse tasakaalustaja kuju/institutsiooni olemust (muide, meie lihtintellektuaalid ja politikaanid ajavad rehepapi ja krati lihtsalt segamini).

 

Mari omab teist majandusteaduskraadi, ja seda tõesti täie õigusega. Seda ka siis juba pimedal okupatsiooniajal, tänu oma kirjanukumainele temal õnnestus  avaldada isegi ajalehes täiesti tõsiteaduslikke võimuketserlikke arutelusid. Nt kord isegi täiesti reaktsiooniline S&V trükkis ära midagi taolist tema sulest: „prognoosija on kui pime kes liigub selg ees ja veab tee kompamiseks keppi endale järgi”.

 

Väga õige, sest sovetiajal prognoosija tõesti ei võinud tuhkagi üldse ette näha, et mis parteihuntale võis järsku pähe tulla, kas totaalassimilatsioon immigratsiooniga (mitte seekord väikeste kollaste mehikestega) või uus küüditamine, kas uuskülviks kõik põllud maisi alla või ristpesiti kartulikoortele. Õnneks siiski ei ole prognostika majandusteooria tuumprobleem, selleks on kvaliteetse majanduspoliitika disain, nii institutsionaalselt (nt maksusüsteemi reformid) kui ka fiskaal-reaalselt (nt kas kärpida eelarvet ja produtseerida töötuid juurde või vastupidi, muidugi, tulevikumääramatust arvestades).

 

Mari poeetiline peegeldus vabaturulisest lasnamäelikust getomajandusest on väga impressiivne. Nt kui üks vaene lihtintelligent/õpetlane püüab hobuste ja rebaste ning parmude või meditsiini näitel lihtrahvalikult seletada, et vabaturumajanduses on oluline optimaalne kasumimaksustamine, siis see naeruväärne jutt jätab kõiki külmaks. Iseasi kui mingi kröösus ehk raha räägib, nagu nt 28. III  09 FT veergudel mingi rahvusvaheliste jalgpalliliitude hiidrikas president tegi avalduse: turg kõiki probleeme ei suuda lahendada, tähtede hiidtulusid tuleb lihtsalt hakata vastavate seadustega oluliselt kõrgemalt maksustama. Seda sorti juttu kuulatakse, samaväärselt mõjub ka tõesti andeka kirjaniku majanduspoeesia.

 

Mari romaanist saab igale vähegi kirjaoskajale selgeks, et getomajandusele vabaturu teooria a la’ kapitali, tööjõu ja ideede vaba liikumine ei sobi, sest selles sootsiumis moonduvad need rämps- või mürkkapitaliks,  eeskätt kriminaalide/narkomaanide vabaks liikumiseks ning viienda kolonni ideede taimelavaks.

 

Mari näitab selgelt, et kui ei ole tugevat sotsiaalset turumajandust, prisket riiki, siis töötus ning ebavõrdsus ja kuritegevus käivad otseselt käsikäes, et otsene välismaine rämpskapital on huvitatud getos ainult odavast ajutisest tööjõust, seda mahajäänud tehnoloogia kasutamiseks ja mitte tööviljakuse tõstmisest ega sotsiaalsest kaitsest ega koolitamisest. Et kui sellistes tingimustes toimub üldse kuidagi venekeelse diasporaa mingi integratsioon, siis see toimub lähima rikkama riigi rahvaga eeskätt sub-kriminaalselt ja siinsed integratsiooni- investeeringud lendavad täielikult tuulde.

 

Et see nii läheks, selleks heietavad „vanaemad” hoolitsevalt väljamõeldisi eestlaste igipõlisest inimvaenulikkusest/fašismist. Siit on ka selge et nt ei ole õige, et riik lubab nt Narvas regulaarselt korraldada küsitlusi et kas oli okupatsiooni fakt või ei olnud. Niisugused asjad tuleb ära keelata, nagu nt Austrias on keelatud genotsiidi fakti eitamine.

 

Teades Mari akadeemilist tausta, ei ole miski ime, kui selle „vanaema” prototüübi sünteesis ei leidu äkki (küsimusena) ka akadeemik Bronshteini sugemeid (juudi päritolu ja nt vihje et ainult üks poeg kes raha eest hoolitseb).

 

Võib-olla ongi  hea, et autoril vist ei leidunud vahendeid seda romaani paar aastad varem avaldada, võib olla praegu, kus meil üldine töötus katastroofiliselt kõrge ja võimekamate väljavool suur ning riigi üldine getostumine silmnähtaval ning valitsus on edasi agaralt valimis seda väga riskantse mängu nimel, eurokriteeriumite täitmine (värinal hüpleva märklaua tabamine), veelgi eelarvekärbetega tõstma, et praegu läheb nii rahvale kui ka peameestele kergemini peale, et turg töötab ikkagi ainult kvaliteetselt koos kvaliteetese sotsiaalsüsteemiga – nagu Skandinaavia sotsiaalses turumajanduses.

märts 29, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: