Ülo Ennuste majandusartiklid

Makroökonoomilise teadmuse tase näib langevat koos rahvamajandusega

 7.IV 09

  • 1. Nt 7.IV 09 pressiteates Statistikaamet teatab: „Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2009. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,5% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,0%, teatab Statistikaamet.”

Taevane arm:

1) mitte hinnaindeksi muutust ei olnud nimetatud protsentide võrra, vaid lihtsalt hindade muutus oli nimetatud protsentide võrra; ehk siis oleks tulnud öelda nt et „tarbijahinna indeks langes -0,5% peale” jne. Muide, ajakirjanikke on see „hinnaindeksi muutuse” ja „hindade muutuse” segaminiajamine Statistikaameti poolt samuti kapitaalselt segaseks ajanud,

2) kriisi tingimustes oleks statistikaamet pidanud juurde lisama, et kuivõrd makstud hindade langus oli tingitud tarbijate poolsest soovist ellu jääda ehk madalamakvaliteediliste kaupade ostmisest jne – nii et sellel ametkonnal võiks ka mingit makroökonoomilist teadmuse terakest olla, sest EPl ei näi seda piisavalt olevat, nt nende vastavast pressiteatest: „Majanduslanguse tingimustes peavad paljud ettevõtted hindu alandama, mistõttu on viimase viie kuu jooksul hinnatase järjest langenud.”

  • – mitte ainult seda, kulla EP valveanalüütik, ostetakse ikka järjest praagimat kaupa kah rohkem, seda eriti töötute poolt.

 

  • 2. Tõsi, PM 4.IV 09 avaldas suurepärase makroökonoomika esse Amaratya Sen’i sulest „Kapitalism pärast kriise”, kuid viskas selle kirjutise viited tekstist välja – teadustekstide puhul see on just see mida nimetatakse lapse pesuveega väljaviskamiseks. Muide, tsiviliseeritud riikide ajalehed seda ei teinud.

 

  • 3. Rahvamajanduslikud nähtused on adekvaatselt analüüsitavad ainult ja ainult dünaamiliselt, vähemalt keskmise pikkusega perioodis: selles osas tehakse meil järjest rängemaid vigu. Kas politikaanlusest, karjerismist, šarlatanalusest jne käsitletakse täiseti vastutustundetult töötuse, inflatsiooni, eelarvepositsiooni, rahvusliku välisvõlgnevuse, sotsiaal- ja inimkapitali arendamise probleeme lühiajalises ehk ühe eelarveaasta lõikes. Nt ei pöörata mingit tähelepanu sellele, et milliseid kaotusi nt toovad tänavused eelarvekärped tööhõive vähendamise kaudu järgnevate aastate majanduspotentsiaali tasemesse; et lühiajaliselt võib lastetusmaks tõesti näida ebaõiglase karsitusena, kui pikemas perspektiivis vaadelduna näib see maks hoopiski rahvusliku inimkapitali ühe arendusinvesteeringuna.

 

  • 4. Akad Bronshtein on viimase ajal järsku soovitanud Eestil siirduda Skandinaavia makroökonoomilisele mudelile (ÄP 7.IV 09). – Taevane arm, siiani akadeemik võitles koos reformiga selle eest, et kremlistidega seotud õlitransiidi firmad saaksid siit oma üüratud kasumid välja vedada ilma siia sentigi kasumimaksu või riskimaksu jätmata. Kuidas see nüüd äkki skandinaavlastega kokku sobib, kuidas sellest poliitikast tingitud meie praegune barbaarse majandusliku ebavõrdsusega sootsium sobib üldse skandinaavialikku tsiviliseeritud tulujaotusega mudelisse. Seejuures akadeemik kasutab üsna ligikaudseid rahvusvahelisi võrdlusindekseid apteekrikaalu täpsusega, justkui tõesti „täpne” teadlane.
  • 5. Finantsinspektsioon pärib Rahandusministeeriumilt (PM 7.IV 09), et kas teise pensionisambaga surkimine on ikka majanduslikult läbi mõeldud, aga kas aastakümnete pika perioodiga projektide puhul ei peaks küsima, et kas see on hästi eeskätt makroökonoomiliselt läbi mõeldud?
  • 6. Eriline makroökonoomiline fopaa oli muidugi loosung eurole ülemineku tingimuste kiireks täitmise aasta lõpuks, peaministri poolt. Häda on selles, et makroökonoomiliselt kiire disinflatsioon on samaaegselt majandusliku ebastabiilsuse näht – seega, sealt kaudu eurole ülemineku järjekordne välistamine.

 

Moraal:

kas ikka meil ülikoolides makroökonoomika õpetamine ja teadustöö on ikka tänapäeva tasemel ja mahus, kas ikka meie ajalehtedes on õige nimetada majandusteadlasteks lihtsaid ökonomiste, majandusdoktoriteks vene kandidaate, kas ikka ei peaks mõneski meie ülikoolis olema makroökonoomika alaseid uurimiskeskusi, kas ikka on õige, et riigikogulaste hulgas ei ole ühtegi makroökonoomika asjatundjat, et nad võtsid aasta tagasi isegi vastu seaduse, et ka EP peameestel pole vaja ligilähedastki erialalist haridust vaja  üldse omada?

aprill 7, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. kuule “teadlane”, sinu kirjutised muutuvad iga korraga jaburamaks.

    viimased pool aastat oled kirjutanud sellest, et eesti palga kasv ja inflatsioon jääb kiireks. sul oli selle tõestuseks isegi mingi algeline “majandusmudel”. paraku näitab tegelikkus, et see on sinu haige fantaasia

    sinu “teadustöödest” ei ole ükski ilmunud vähegi tunnustatud rahvusvahelises väljaandes — täiesti mõttetu loba

    moraal: mine igaks juhuks korra arsti juurde ja lase oma vaimset tervist uurida

    kommentaar kirjutas ja-ja | aprill 11, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: