Ülo Ennuste majandusartiklid

Vassing ja häma – Kalev Kallemets: kuuldused liberalismi surmast on tugevalt liialdatud (PM arvamus 09.04.2009 00:00)

10. IV 09 

   1) “Meid, liberaale, süüdistatakse kriisis. Meie esindavat ahnust. Kas tõesti? Kas tõesti soovivad vaid liberaalid paremat elujärge, paremat haridust, turvalisemat autot ja piisavat elupinda oma perele? Ei, seda soovivad kõik inimesed. Kuid liberaalid ei poolda riigi sekkumist nende eesmärkide saavutamiseks, meie vastased aga küll.”

 – taevane arm, kuda saaks rahvas haridust ilma riigi sekkumiseta, mingist turvalisusest rääkimata; muide, auto vajab turvalist teed aga turg teed ei ehita?

         2) „Kui öeldakse, et pankurid ja laenajad jõid ennast laenudest purju nagu kogemusteta teismelised, siis tuleb küsida: kes tõi peole 30 liitrit viina, šampust ja Vana Tallinna? Kes paiskas majandusse tohututes kogustes odavat raha? Selleks olid keskpangad ja valitsused. Liberalismil pole midagi pistmist sellise poliitikaga.”

 – taevane arm, kas meie valitsusel ja selle puudlil, keskpangal, ei olegi mingit pistmist selle liberaalse poliitikaga, kas mitte suurest liberaalsusest ei jäetud meie kogemusteta kodanikud ja ahned hargmaised pankurid valitsuse korraldatud rahaillusioonipeole ilma riikliku järelvalveta?

    3) „Kuid olukord on Eestist palju hullem peaaegu kõikjal Euroopas.”

 – täielik vale, hullem on Eesti tõesti raskest olukorrast vast ainult Lätis, nt isegi Kesk-Euroopas Poolas, Sloveenias, ja Slovakkias ei ole üldse kriisi isegi mitte leebel kujul nagu paljudes Lääne-Euroopa riikides! Aga nii suurt tööstuse langust kui Eestis pole kuskil Euroliidus! Ja mida kaakaa sellise suurustlemise peale peaks ütlema teiste liikmesriikide Europarlamentide nominendid?

 4) „Eestil on Euroopa väikseim riigivõlg.”

 – kuid Eestil on Euroopa üks suuremaid välisvõlgnevusi! Ja seda eriti suure rahvusliku riskiga, sest suures osas on see kanda kaitsetutel üksikisikutel! Muide Eesti on ka üks nigelama rahvusvahelise investeerimispositsiooniga riike euroliidus (sisemajanduse toodangu suhtsuure kadumisega välismaale)

 5) „Jah, politseinike, õpetajate ja ametnike palkade ning pensionide tõus 2007 ja 2008 oli suur, kuid seda ju rahvas ja valija selgelt tahtis. Rahvas ja koalitsioonipartnerid tahtsid, et majanduskasvu viljad jõuaks avalike teenistujateni.”

 – kõrgele tõstetud inflatsiooni tõttu reaalselt ei palgad ega pensionid selle ajal kokkuvõttes ei tõusnud ja rahvas sai tegelikult ainult illusiooni tõusust; muide, inflatsiooniga sai hõlpsalt eelarvet täita ja isegi illusoorseid eelarve ülejääke planeerida! Mis sest, et just see hävitas Eesti konkurentsivõime eeskätt.

 6) „lahenduseks saavad olla vaid uue kümnendi Reaganid ja Thatcherid, kes avavad taas Hayeki ja Friedmani raamatud.”

 – kvaliteetsed lahendused on ammust ilma tõeliste asjatundjate poolt sünteesitavad järgmiste autorite raamatute alusel (kuid selleks peab olema vastav kvalifiatsioon, aasta on Nobeli preemia kohta):

2008 – Paul Krugman
2007 – Leonid Hurwicz, Eric S. Maskin, Roger B. Myerson
2006 – Edmund S. Phelps
2005 – Robert J. Aumann, Thomas C. Schelling
2004 – Finn E. Kydland, Edward C. Prescott
2003 – Robert F. Engle III, Clive W.J. Granger
2002 – Daniel Kahneman, Vernon L. Smith
2001 – George A. Akerlof, A. Michael Spence, Joseph E. Stiglitz
2000 – James J. Heckman, Daniel L. McFadden
1999 – Robert A. Mundell
1998 – Amartya Sen
1997 – Robert C. Merton, Myron S. Scholes
1996 – James A. Mirrlees, William Vickrey
1995 – Robert E. Lucas Jr.
1994 – John C. Harsanyi, John F. Nash Jr., Reinhard Selten
1993 – Robert W. Fogel, Douglass C. North
1992 – Gary S. Becker
1991 – Ronald H. Coase
1990 – Harry M. Markowitz, Merton H. Miller, William F. Sharpe
1989 – Trygve Haavelmo
1988 – Maurice Allais
1987 – Robert M. Solow
1986 – James M. Buchanan Jr.
1985 – Franco Modigliani
1984 – Richard Stone
1983 – Gerard Debreu
1982 – George J. Stigler
1981 – James Tobin
1980 – Lawrence R. Klein
1979 – Theodore W. Schultz, Sir Arthur Lewis
1978 – Herbert A. Simon
1977 – Bertil Ohlin, James E. Meade
1976 – Milton Friedman
1975 – Leonid Vitaliyevich Kantorovich, Tjalling C. Koopmans
1974 – Gunnar Myrdal, Friedrich August von Hayek
1973 – Wassily Leontief
1972 – John R. Hicks, Kenneth J. Arrow
1971 – Simon Kuznets
1970 – Paul A. Samuelson
1969 – Ragnar Frisch, Jan Tinbergen.

Moraal: et ükski kandidaat ise ei suuda kunagi korvata seda kahju mis tema valimiste-eelsed vassingud ja häma tekitada võivad rahvuslikule jätkusuutlikkusele, siis tuleb seadustada et seda kahju peab rahvale korvama kandidaadi partei kogu täies koosseisus .

aprill 9, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: