Ülo Ennuste majandusartiklid

Majandusajaloolised võrdlused on riukalised – J. Valge: meie oma ebavõrdne maailm (PM AK 11.IV 09)

13.IV 09 

 1) „Eesti ei ole abivajaja, vaid võimeline abi pakkuma.”

–   a) taevane arm: Eesti tänavusest riigieelarvest moodustab rohkem kui tosin protsenti  ELi abi ja lähemateks aastateks on seda abi meile pakutakse rohkem kui poole aastaeelarve  jagu; abi mida Lätile pakuti ei tulenenud majanduslikust võimekusest vaid välispoliitilisest strateegiast – b) ajalooliselt aga ei saa Eesti rahvas kuuluda vist kuidagi abipakkujate hulka:  väga väike ja seega ei heiduta tugevamaid röövlaastajaid (viimase okupatsiooniga kaotasime majanduslikult triljoni krooni ringis „Valge raamatu” 2005 järgi), lisaks suur etniline lõhestatus, ebaõnnestunud ülevõimendatud partokraatlik demokraatia jne.

2) „Küll aga teame, et ameeriklased tarbivad ikkagi hoopis rohkem, kui toodavad, näiteks eksportis USA 2008.aastal vaid 63 protsenti oma impordi väärtusest.”

–    a) jällegi, nendest arvudest ei tea me seda asja kohe päris kindlasti: nendest arvudest me ei tea kui palju nt ameeriklaste kapitalid välismaal tootsid, nt kui palju „tootsid” ameeriklaste kodumaiste kinnisvarade müügid välismaailmale jne.

–   b) muide, Eestis oli vähemasti tosin aastat umbes samasuguses suhtelises järgus väliskaubanduse defitsiit ja lõviosas see tasakaalustati Eesti rahvusvahelise investeerimispositsiooni taandumisega (loe kodumaise kinnisvara müügi ja pantimisega mitteresidentidele jne), seega asi pruugi sugugi olla pelgalt dollarite juurdetrükkimises, mis muidugi sobib hästi anti-globalistidele, muide majandusteoreetiliselt on globaliseerumine libatermin – adekvaatsem on regionaliseerumine.

3) „Kui arvestame natsismi ja kommunismi kuritegude ulatust ja defineerime kuriteoks ohvrite otsese hävitamise kõrval ka hoolimatuse, kas peaksime siis hakkama lugema ka neoliberalismi ohvreid?”

–  taevane arm, ohvreid ei ole rahvastele põhjustanud doktriinid vaid kuritegelikud režiimid, seda mistahes doktriine manipuleerides; muide makroökonoomiliselt tegelikkuses mingeid makro-majanduslikke doktriine puhtal kujul ei rakendata ja seega kuuluvad taolised väljendid nagu „neoliberalismi ohvrid” jne eeskätt kollase ajaleheteaduse arsenali, samuti nagu keinsism, friedmanism jne.

4) „Minu arvates on kriisi läbimise edukuse mõõtühikuks võimalikult väike Eestist lahkunud inimeste arv. Saaksime oma jõukuse ümber jagada ja käivitada suurprojektid, mis pakuvad töötuks jäänutele rakendust Eesti heaks. Meie keskmine jõukus on niigi suur, SKT arvestuses isegi kuni kümme korda suurem kui sõjaeelses Eestis.” – a) SKT arvestusega ajalooliselt tuleks küll väga ettevaatlik olla, nt SKT sisse läheb üldiselt ainult turule minev toodang, seega sõjaeelses Eestis nt taluperedes joodud piim ja söödud või ning kartul vms justkui ei peaks tänapäeva mõistes mahtuma SKT sisse, rääkimata tolle aja ja praeguste hindade/vääringute võrdlemise keerususest
– b) majandusteaduslikult jääb autori peasõnum „võimalikult väike Eestist lahkunud inimeste arv” küll ebapiisavaks kriteeriumiks: õigem oleks rääkida võimalikult väikesest majanduspotentsiaali langusest, seega eeskätt võimalikult väikesest tööhõive langusest kriisi läbimisel

 – c) asi on selles, et praegu Eestisse tekitav töötute armee (osaliselt nt eelarvekärbete tagajärjel tingitud kodumaise nõudluse vähendamisest) on rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt ohtlikum isegi kui siit lahkumine – ega neid kõiki enam tootmisse tagasi ei saa nagunii: osa nendest võib kaotada igasuguse kvalifikatsiooni lõplikult, osa „ümber spetsialiseeruda” sellel moel, et otseselt asuda täiendavalt kahjustama niigi kriisis kängunud majanduspotentsiaali kui ka kogu rahvuslikku sotsiaalkapitali kuritegelikult jne.

 

Moraal: SKP arvepidamine on eeskätt mõeldud jooksvas ajas võrdlusteks ja seda „küpsete turumajanduste” kontekstid, seega, otseselt SKT  ajaloolisteks võrdlusteks ei sobi. Tõsi, ka riikidevaheliste jooksvate võrdlustega on probleeme, sest isegi ELi piires SKT metoodikates on riikidevahelisi erinevusi (nt rootslased eelistavat töötuabirahade asemel mõningal määral maksta töötule „palka” pargis rehaga jalutamise eest ja niimoodi SKT mahu tõsta jne), muide, eurostat ei luba üldse nn PPS eurodes arvutatud GDP-de alusel dünaamikat mõõta, sest rahvatulu näidud nn ostujõu pariteedi hindades on eriti ligikaudsed mis pikemaajalistes arvutustes võivad anda absurdseid tulemusi. Seda viimast ilmselt eriti kergesti ajaloolaste sulest, sest nendel näib vist erialasepõhiselt eriti raske olevat mõista arvutustes abstraktset tõenäososlikkust, määramatust ning riski. Viimane on aga turgude analüüsis üks olulisemaid regressoreid.

Muide, majandusliku ebavõrdsuse (pealkirjast) mõõtmiseks sobivad just hästi mitmed tõenäoste jaotuskõverad.

aprill 12, 2009 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. üks anonüümne komm:

    “kuule “teadlane”, oled teinud omale peldikuseina (blogi), kuhu oled kogunud oma teadusartiklid (loe soperdised)

    lisaks kirjutad pidevalt ajalehtede kommentaariumites nime “ja-ja” all.
    võta teadmiseks, et kõik need kommentaarid, mida sa tööajal kirjutad ja mis lähtuvad sinu arvutist (IP aadress) on kokku kogutud ja ma kavatsen need esitada tallinna tehnikaülikooli rektorile.

    taoline asjatundmatu laimamine, mida sa teostad rikub eesti teaduse mainet… “

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | aprill 12, 2009 | Vasta

  2. Võiks olla oma mõtetele rõhuvam, hetkel ainult toome välja mis ei ole hea, mida saaks teha selle muutmiseks.
    Teiseks SKP rikub peale Teie väidete palju muid subjektiivseid infoteraksei, mida oleks vaja veel muuta.
    Muidu päris ülevaatlik leheke, ainult disain vajaks veel abi, vist.

    kommentaar kirjutas Dexter | aprill 13, 2009 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: