Ülo Ennuste majandusartiklid

Lünklikult Eesti mõningatest majanduspositsioonidest ning mõningatest  rakurssidest nähtuna: 2009qI kohta seniks avaldatud ametliku statistika alusel

 Muidugi, kõige olulisemate makrosüvanäitajate kohta ilmuvad ametlikud statistikad alles aastate pärast, nt majandusliku ebavõrdsuse olukorrast on viimased statistikad juba saanud paari aasta vanusteks, ja mis toimub praegustel murrangulistel kvartalitel jääb sellel alal spekulatsioonide tallermaale (nt kas Eesti on juba jõudnud ebavõrdsuse osas venebarbaarsuse tasemele järele jne); samuti pole siiani EP ilmutanud nt esimese kvartali mitmete oluliste makrofinantsnäitude seisu jne.

 Iseenesestmõistetavalt annavad administratiivsed statistikad mitmetel aladel andmeid valikulistest rakurssidest: nt töötust kas registreerituse või tegelikkuse vaatluse alusel jne. Rahvamajanduslikke makroökonoomilisi näitajaid aga antakse kas jooksevhindades, püsivhindades, „poliithindades” (nt nn PPS hindades, mis leevendavad riikidevahelisi majanduserinevusi jne) – kuid sisuliseks analüüsiks on tihti tarvis veel neid kõiki korrigeerida et näiteks arvestada, et fikseeritud valuutakurssidest on tingitud turumoonutusi – see aga nõuaks palju aega ja palju jõudu.

 Kuid üht-teist on esimese kvartali kohta siiski juba ametlikult avaldatud. Nt äsja on esimese kvartali kohta ilmunud Eurostatis  EU27 kohta majandustegevuse alal liikmesriikide lõikes üks GDP tabel: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teina010&plugin=1

 Sellest leiame rõõmustavalt, et jooksvates hindades on Eesti majandustegevuse kaalukus endiselt üle ühe promilli kogu euroliidu majandustegevusest, seda vaatamata asjaolule et meie majanduslangus on keskmisest sügavam. Ja edasi rõõmustavalt, et Eestis elaniku kohta sisemajanduslik kogutoodang oli jooksvates hindades esimeses kvartalis endiselt ainult ligikaudu 2½ korda madalam EU27 keskmisest.

 Kuid, see tabel on koostatut kehtivate valuutakursside alusel, siin on meie puhul häda see, et viimaste aastate kõrge inflatsiooni tõttu peetakse praegust krooni kurssi ülehinnatuks. Kui püüda teha hinnanguid Eesti kohta tasakaaluturu hindades/kurssides, siis tuleks Eesti taset ilmselt 15-25% madalamana näidata, ja siis muidugi oleme suure tõenäosusega alla ühe promilli piiri, ning sellises sisuliselt adekvaatsemas arvestuses ei vastaks meie SKT tänavusele üsna tõenäoselt oodatavale väärtusele – 200 miljardile kroonile või natuke rohkem – mitte enam eurostatis 13-14 miljardit eurot, vaid nt 10-11 miljardit eurot või nii. Ning seega ei oleks inimese kohta meie majandustegevus enam ainult 2½ korda madalam, vaid juba umbes 3 korda madalam.

 Muide, selle tabeli kasutamisel peab väga ettevaatlikuks jääma ja hoiduma kiusatusest hakata liikmesriike järjestama. Nimelt on Eurostat korduvalt manitsenud, et kuna GDP statistikad on ligikaudsed (riigiti nt metoodikad erinevad jne), siis tuleks piirduda ainult riikide rühmitustega. Seega, et Eesti on Lätist parem ei tohi öelda, vaid võib ainult nt öelda, et Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad euroliidu kõige madalama majandustegevusega liikmesriikide rühma, või midagi sarnast.

 

 

 

EP on jõudnud esimese kvartali kohta avaldada statistikaid eeskätt Eesti

rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja maksebilansi alal: http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1j.jsp?reference=543&className=EPSTAT1&lang=et ja http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1a.jsp?reference=541&className=EPSTAT1&lang=et

 

Mis Eesti maksebilansi positsiooni muutumisse puutub, siis esimene kvartal oli ilmselt pöördeline: pöördumine seniselt miinuspositsioonilt plussi suunas, seda eeskätt impordi olulisema vähenemise tõttu. Sisuline positiivsus seisneb selles, et enam ei ole nt jooksevkonto puudujääki tasakaalustamiseks täiendavaid välisvõlgu kaela võtta (mis meil rahvusvahelises võrdluses on juba niigi rekordilised ja mis esimese kvartalis mõni protsent vähenesid), rahvuslikke kinnisvarasid mitteresidentidele müüa või midagi taolist. Varjuküljeks on siin muidugi see, et ka eksport on oluliselt langenud (osaliselt kõrge inflatsiooni tõttu) koos sellega kaasneva hõive tohutu vähenemisega ning majanduspotentsiaali kängumisega (viimane pärsib uut tõusu).

 

Eesti rahvusvahelise investeerimispositsiooni tabelist aga ei saa veel mingeid otsustavaid muute välja lugeda, samuti nagu inflatsioonistatistikast. Seda eriti selle tõttu, et nende näitajate saatust määravad suures osas poliitilised otsused: eeskätt nt maksuseaduste muudatused. Nt alles Riigikogu poolt vastu võetud käibemaksu tõstmise seadus võib väga kergesti esimese kvartali inflatsioonilanguse tagasi stagflatsioon pöörata ja nt võimalikult eesootav kasumimaksustamise taastamine võib oluliselt muuta nii siit kapitali väljavedu kui ka otseinvesteeringuid Eestisse, seega rahvusvahelise investeerimispositsiooni kängumise ümber pöörata?

 

Veelkord vabandused fragmentaarsuse eest.

juuni 22, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: