Ülo Ennuste majandusartiklid

Juhtkirjade ja pressiteadete kommentaare: Eesti SKT 09 II-kv langusest ning „saavutustest”

 

EP Pressiteade 12.VIII 09 kõige muu olulise jutu seas eriti oluliselt märgib:

 „Majanduslanguse aeglustumine viitab võimalusele, et tsükli madalaimad tasemed võivad olla saavutatud.”

 –         näete, EP autoriteetse kompetentsi alusel midagi murrangulist võivat „olla saavutatud” teises kvartali rekordilise „aeglustunud” langusega16,6%; ja nüüd võib rahulikult ootama hakata valitsuse kolmanda kvartali uusi saavutusi ning arengusuundumusi.

 PM Juhtkiri Juhtkiri: kas jalad põhjas?” 13.VIII 09 poliitökonoomiliselt arukalt märgib, et kui jalad põhjas, siis:

 „Küsimusi on sellegipoolest mitmeid. Eestil on kaks väga suurt muret, millele leevendust ootame ja lahendust vajame – tööpuudus ja riigisektori kulud. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete kärpimisvajadus ei kaoks paraku ka siis, kui SKT sööstaks hoogsalt üles. Maksustamise reeglite tõttu jõuab raha riigi ja omavalitsuste kassadesse mõnevõrra hiljem kui toodang kasvama hakkab. Sõltuvalt maksuliigist kestab viitaeg kuust või paarist enam kui aastani. Igal juhul on riigisektori kulude uuele ja mõistagi kurvastavalt madalale tasemele viimine vajalik.”

  –         seega, kui SKT hakkaks nüüd „hoogsalt ülesse sööstma”, siis ootavad meid ees veelgi suuremad raskused millede vältimiseks tuleb „kurvastavaid” eelarvekärpeid ka nähtavasti madalamate sissetuleku tasemete osas „mõistagi” teha, mõistagi et rikkamaid ei tohi nt nimetatud „maksustamise reeglite“ muutmisega riivata.

 EPL Juhtkiri „Ületähtsustatud kogutoodang” 13.VIII 09 majandusteoreetiliselt väga õigesti väidab:

„SKT kasv on kahtlemata oluline majandusnäitaja ja selle järgi on põnev riike ritta seada, kuid see ei peegelda veel kogu tõde riigi majanduslikust käekäigust. Kui inimene käib nädalavahetustel metsas oma tarbeks seenel ja marjul, mitte enam kaubanduskeskustes poodlemas, siis ei kasvata see SKT-d, kuid kas tõesti tähendab ilmtingimata sisulist elujärje halvenemist?”

–         väga sügav observatsioon – jääb majandusteoreetiliselt ainult lisada, et sisuliselt mõne elanikerühma vaesumine tõesti nende „elujärge” eriti ei halvenda, kui sellega kaasnevalt majanduslik ebavõrdsus rahvuslikult ei suurene, sõnaga, kui nädalavahetusel enam ükski inimene ei käi poodlemas. Seega, kogutoodangu langust ei maksa ületähtsustada tõesti, tähtsam on seejuures majandusliku ebavõrdsuse talitsemine – aga sellest statistika vaikib (vt nt 2009 aastaraamatut, kus vaesumise andmed on antud ainult  kuni 2006. aastani), kuigi teada, et töötuse suurenemine suurendab vaesust.

 PPM Juhtkiri „Jalad pole veel põhjas” 13.VIII 09 väga pädevalt väidab:

 „Statistikaameti eile avaldatud hinnangu kohaselt langes Eesti majandus teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16,6 protsenti. Esimene hea uudis on see, et kardetud 20 protsendi piir jäi ületamata.”

 –          siin jääb ainult õiendada et 16,6% on ikkagi ainult esialgne kiirhinnang mis kuulub veel ka metoodilisele korrigeerimisele nagu statistika Pressiteates 12.VIII 09 peenes kirjas lisatud:

          

„Kompleksse metoodika järgi arvutatud ja täpsustatud 2009. aasta II kvartali SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Statistikaamet revideerib Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt SKP tegeliku ja kaudse rendi arvestusi kogu aegrea ulatuses alates 1995. aastast ning klassifitseerib ümber osa üksusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel alates 2002. aastast. Samuti revideeritakse aastate 2005–2008 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Et revideeritakse 2008. aastat, korrigeeritakse ka 2009. aasta I kvartali SKP arvestust. Kõik revideeritud aegread avaldatakse 8. septembril Statistikaameti andmebaasis.”

 

 Kokkuvõttes võiks öelda, et EP jätkab endiselt kalkuleeritud tühisõnalist vassimist; kvaliteetsemad ajalehed on aga juhtkirjades püüdnud asuda senisest ettevaatlikumatele ning teaduspõhisemale positsioonile; statistika aga asunud ähmasust ning teavitusviivitust veelgi suurendama: nt oleks võinud vähemalt lisada, et kuhu poole eelolevad metoodikalised täpsustused esitatud hinnanguid kallutavad, samuti ei ole ilus pelgalt SKT langust nimetada kogu „majanduse” languseks – viimast kirjeldaks täpsemalt KRT langus, seda muidugi koos töötuse ning tööstuse ja rahvusliku võlgnevus näitudega, seda eriti Eesti rekordilise rahvusliku välisvõla puhul.

august 13, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: