Ülo Ennuste majandusartiklid

Online’s Epl.ee Arileht.ee-iga (minu vastused toimetajale OO’ arvukatele küsimustele tema teksti sees („sulgudes“) ja jutumärkides, EK Majandus- ja Rahanduskomisjoni omad italic’us

 

Tere!

Kirjutan Päevaleht Online`ist ning mul on Teile mõned küsimused. Praegu on selline aeg, kus iga edasiviiv sõna majanduse teemal on väga oluline ning ma loodan, et vastate neile („ei ole kuskil parteis, tavapensionär pealeselle – demokraatlikus partokraatias ainult poliitikute/kröösuste sõnad võivad viiva kuhugi. Lugupidamisega, üe 25.IX 09“)

Lugupidamisega

OO („25.IX 09“)

Epl.ee

Arileht.ee

680 4440, 50 41 552

Järgmine kiri EPlist

—– Original Message —–

From: EPL

To: Ülo Ennuste

Sent: Tuesday, September 29, 2009 10:24 AM

Subject: RE: epl.ee-st

Tere!

Ma mõtlesin usutlust intervjuuna avaldada, kuid praegu on seda veidi problemaatiline teha. Peamine põhjus, mis takistab on see, et ma eeldan, et lugejaid tahaksid lugeda järeldusi, nad vaevalt hakkavad läbi lugema viidatavaid materjale selleks, et tekstist praemini aru saada. Me ei ole erialane nišiväljaanne ning seetõttu me ei saa eeldada, et lugejad oleksid majandusliku kõrgharidusega, aga ka nemad tahaksid asjadest paremini aru saadaJ. Seetõttu oleks parem, kui selgitused oleksid võimalikult “läbinämmutatud”, kuid mitte muidugi väga.

Küsimus on ka selles, et kui näiteks rääkida rahvuslikust võlast, siis inimesi vast huvitabki konkreetselt see, mis seda võlga puudutab. Hetkel on see näiteks jäänud kahe silma vahele. Saan aru, et olete näiteks Pärnu Postimehele nendest asjadest kirjutanud, kui Päevalehe lugejatest kattub see vaid osaga, mis puudutab meie tellijaid Pärnumaal.

Me hetkel jah ei avaldaks seda intervjuud, kuna see vajaks veidi täiendusi ja selgitusi, aga kui Pärnu Postimees tahab selle sama asja põhjal midagi avaldada, siis miks mitte.

Tervitades, OO, 680 4440,  PS Olen täna-homme toimetusest eemal ja tagasi alles neljapäeval.

 

 

KÜSIMUSED – („VASTUSED“)

* Olete öelnud, et sisemajanduse kogutoodangu langust pole ilus nimetada kogu majanduse languseks, kuna viimast kirjeldaks täpsemalt rahvusliku kogutoodangu langus koos töötuse ja rahvusliku võlgnevuse näitajatega („lisaks nt tööstuse langus ligemale kolmandik siiani aasaarvestuse tänavu, kumulatiivselt veelgi rohkem, kogu välis-võlgnevuse suhteliselt kõrge tase tänavu 120-14% SKTst, deflatsiooni olukord kui hindade ebastabiilsuse näit, rahvusvahelise investeerimispositsiooni pidev taandumine (nt Telekomi aktsiakimbu müümine Valitsuse poolt ebaõnnestunult süvendab seda veelgi, vt küsitluse lõppu), majandusliku ebavõrdsuse kasvav barbaarsus (eriti silmatorkav Põhjala kõrval), avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi ebakvaliteetsus (vt nt Eesti Panga segast „Sõnaraamatut“, ESA 2009 „Aastaraamatut“ kus 2006 andmed ebavõrdsuse kohta – 2007 andmed Eurostatis ammuilma antud, mis veel hullem on see ESA on viimasel ajal vist ansipistide meeleheaks hakanud ebavõrdsuse andmeid kergelt tohterdama  (nt koduleheküljel näitavad 2007. ebavõrdsuse näiduks 5,0 aga Eurostati näit on 5,5), nt TEA Ents I 207 väidab, nagu oleks täiseti impeeriumimeelne Vene padukommunist (seda seal ei märgita) karjääriakadeemik A.G. Aganbegjan, Gorbatšovi nõunik,  loonud soodsa tausta meie IME väljatulekuks, kuigi tegelikult oli minu arust vastupidi (sic!), makromajanduslik ebakompetentsus ja pelgalt ärimajandusteadmuse – osta  odavalt, müü kallilt – rakendamine ekslikult rahvamajanduse tasemel jne jne“). See on väga huvitav, palun kirjeldage neid näitajaid veidi ning öelge, kus Eesti majandus sellest vaatepunktist lähtudes võiks asuda? – („olen neid tüdimuseni kirjutanud ka nt PPMis, kordaks ainult et Eesti asub see aasta ja ka tõenäoselt tuleval aastal hüperkriisis (kui baasaastaks võtta 2007), võrreldes nt Poolaga (siiani pole kriisis), Soomega (praegu lihtsalt kriisis väljub tõenäoselt tuleval aastal) seejuures „hüper-“ magnituud  tuleneb ilmselt eeskätt administratsiooni ja EPga makro-majanduspoliitilisest eba-kompetentsusest ning poliit-põhisest juhtimisest, muidugi ka idiosünkraatsest etnilisest lõhestatusest, defektsest valimissüsteemist (kinnised nimekirjad) jne“)

* Üks asi on numbriline „põhi“, mis matemaatiliselt hakkab erinevate analüütikute hinnangul justkui kätte jõudma. Milliseks reaalsuses põhi võib teie hinnangul kujuneda? Mida me näiteks tänavapildis teisiti võiksime näha? Või milliseid pealkirju võiksime lehest lugeda? Või ei muutu praegusega võrreldes midagi? – („Nõmmel on prükkarid juba mõnes tänavapildis tagasi, tänavaäärsed hüljatud romukärud veel ei paista eriti silma, ei tea kuidas juba Koplis, pealkirjades poevargused ja imperiaalsed irredentistlikud aktsioonid sagenevad, tänavamoe muutuste kohta teate ise paremini“)

* Hiljuti tsiteeris teid Briti ajaleht Daily Telegraph ning ka seal juhtisite tähelepanu Eesti rahvuslikule võlale, mis ulatub 116 protsendini SKP-st. („õudne, nagu mina oleks prognoosi andnud kolme tüvekohaga (tegelt juba teine koht on mitteusaldusväärne): tegelt ma ütlesin korduvalt 120-140% tänavu“)  Kurb on see, et elanikkonna varade väärtus on drastiliselt kahanenud, võlad on aga jäänud. Kuidas hindate rahvuslikku võimekust, et võlga tagasi maksta? Ehk mis on selle numbri juures kõige hirmuäratavam? – („„Telegraph“ võltsis oma huvides minu andmeid jämedalt (nende huvi oli näidata et Eesti ekstraraske olukord tuleneb ainult Brüsseli käsulaudadest ja kohapeal on väga toredad ja targad juhid, peaaegu kohe nagu euroskeptikud Iirimaalgi, tegelt neile ei meeldinud see värk, et meil nii kehvasti on, sest keegi ei usuks et Brüssel nii suurt käkki kokku keerab, Telegraph toorelt ei andnud mitte mingit võimalust minule õiendusteks (kommid käivad seal läbi tsensuuri“, praeguse majanduspoliitika (sic!) jätkamisel tuleks kodumajapidamistel, eriti töötutel, võlgade tagasimaksmisega suur-suur häda – õnneks on meil administratsioonis ja Riigikogus, Keskpangas tuhandeid kõrgeksperte selle küsimuse tsiviliseeritud lahendamiseks🙂 ülikoolides meil mingeid makro-ökonoomilisi uurimiskeskusi enam ei ole, ei eelarve ega maksusüsteemide, ei pensionisüsteemide ega majandusmehhanismide disaini alal (2007 Nobel anti disaini alal matemaatilistele uuringutele), ei institutsionaalökonoomika ega evolutsiooniökonoomika alal, ei friedmanismi ega keinsluse alal, missa ikka uurid kui on koalitsiooniline ja finantsinspektsiooniline paradigma: osta rämpsu odavalt – müü edasi kvaliteetse pähe kallilt“)

* Teie blogist lugesin huvitava tõsiasjana välja selle, et ka ajakirjanikud kuuluvad teatud mõjusfääri ning kui Rootsi ajakirjanikele on näiteks kaudselt kasulik kaitsta oma pankasid ning vältida igal juhul Eesti krooni devalveerimist, kuna siin tekkiv kaos võib pankade kaudu kõigutada Rootsi rahandust, siis kuidas iseloomustaksite Eesti ajakirjanike mõjusfääri? – („1. – ka vältida üleminekut eurole, sest siis kaotaksid pangad valuutavahetustulud, 2) nii ajakirjanike kui ka „majandusteadlaste“ kallutatuse kohta lugege the FTd, meie ajakirjanduses üldiselt samuti valitseb valitsusele/kröösustele ebakompetentne populistlik maskeeritud pugemine, nt ajalehed saadavad ilma kõrgemaid majandusteaduskraade omavaid ajakirjanikke Almunia’t utsitama (meie valitsuse kasuks), või saadavad neiukesi Lubliana taksojuhtidelt välja pressima, et eurole üleminek tõstis hinnad kahekordseks (seda peale seda kui meie PM ütles et meie eelistame eurole hüper-inflatsiooni eurole, midagi taolist on väitnud ka EP Nõukogu esimees)“)

* Millises mõjusfääris on teie hinnangul poliitiline eliit, keda ajakirjanikud vahendavad? On seal võrreldes ajakirjanikega üldse erinevust? – („ei näe erinevust, kui me mõlemad eliidi all mõistame koorekihti (mitte sõltumatuid erialaselt erudeeritud intellektuaale) – poliitilise eliidi peamure näib eeskätt olevat üldiselt praeguses kriisis olevat „survival of the richest“ sest töötute (peatselt seega ka kerjuste) massiline juurde produtseerimine on lihtsalt korrektsioon mis toimuvat turumajanduses automaatselt, sest majandus on ju tsükliline (tegelikult reguleeritav korrapäratu protsess, mille korrapäratus sõltub lühiajaliselt valitsuse kvaliteedist ja pikemaajaliselt majandusmehhanismi reformimise kvaliteedist)“)

* Tulevikku on alati keeruline hinnata, aga nõustun nendega, kes ütlevad, et need, kes teevad seda vaid mineviku statistikast lähtudes („seega mittemõtlevad konjunktuuri karjeristid“), jäävad oma otsustega hiljaks. Kriisi puhkedes võibolla just seetõttu otsustega hiljaks jäänud valitsus arvab praegu, et saab kriisiga hästi hakkama. Milliseid soovitusi te kõrvalt annaks? – („ei vasta päris tõele: meie valitsus lähtus kinnisilmi eeskätt ainult tulevikust, utoopiatest, valijate peibutamisest  –  nt kiiresti lähiajal ratsa „viie rikkama hulka“, unustades et meil okupatsiooni ajaga kaotati majanduspotentsiaali vähemasti miljon krooni iga eestlase kohta, rääkimata tohutust inimkapitali kaotusest (vt nt Vello Salo (peatoim) 2005 „Valge raamat“ nt Riigikogu koduleheküljelt)“ ja sellises räiges permanentse poliit-konkurentsis pole Valitsusel mingit poliit-ratsionaalset võimalust muud kui bluffida, et meie saame hästi hakkama, igal juhul paremini kui lätlased ja kohati palju paremini kui rootslased, soomlastest rääkimata, oleksime me peaaegu  hong-konglased, kui hiinlasi vabalt sisse laseksime“ )

* Kuivõrd peate praegust valitsuse euro nimel rabelemist otstarbekaks? Milline oleks alternatiivne tegevus? – („1.- väga olulist kompleksküsimusi ei saa tõsiselt paari sõnaga vastata: vt Lisa, sest siin on tegemist poliit-majandusliku segapudruga, 2. – küsimus ise on üdini valesti püstitatud – kuskohalt võtate et valitsus on tõesti euro heaks rabelenud, minu arust kahetsusväärselt ta ei ole seda teinud koos EPga, 3. – selle koha pealt tahaks lisada, et kui majanduse eksogeense tõusu ajal (nt euroliidu turu avanemise tõttu) oli üsna amüsantne asjatundjatel kõrvalt vaadata et kuidas istuv koalitsioon tegeles utopismiga (viie rikkama hulka, õnn ei ole rahas jne) ja opositsioon tegeles vassimise ja hämamisega (euroliit on pähh – vot veneturg meile tooks õnne õuele jne), siis majanduse endogeenselt tingitud hüperlanguse puhul on asjatundjatel üsna traagiline pealt vaadata võimurite utopistlikku optimismi kuristiku serval (nt et inglastel olevat rahvuslik välisvõlgnevus suurem kui meil jne) ja veel enam opositsiooni asjatundmatut agressiivset bluffimist (euro kukub varsi kokku jne).

Häda on ka selles et nii statistika kui ka matemaatika on väga riukalised ja seega annavad parteide/valitsuse erudeeritud kannupoistele lõpmatuid võimalusi nii valijate kui ka kogu publiku ninapidivedamiseks isegi kuristiku serval (nt inglastega ei ole meil mingit pistmist kõrvutamisega sest neil on  nt neto-välisvõlg nulli lähedane, aga meil neto on ligilähedane kogu väis-võlaga, teiseks et meil algas kriis aastakene varem kui inglastel, siis korrektseks võrdlemiseks nt tuleks 2009. puhul mõlemal maa puhul ühiselt baasiks võtta 2007. tase, mis muidugi meie langust järsult suurendaks, eriti nt tööstustoodangu ja väljaveo languse osas jne  jne“).

* Millisena hindate euroga ühinemise järel Eesti Panga rolli? – („kindla peale hakkab EKP (euro keskpank) juhtimisel lõpuks ometi täitma oma põhiülesannet – hindade stabiilsuse ja inflatsiooni talitsemist, kindla peale nende lõputu vassimine (nt et EP ei saa midagi teha) , hämamine (vaadake nende „Sõnaraamatut“), uhkeldamine (väljume kriisist teistele eeskujuks esimestena ja tugevamalt) väheneb, ja sama lugu täiesti valitsuspugejalike tegelastega, ja mis eriti oluline, ilmselt EPs olevaid tohutuid rahvuslikke varasid hakatakse EKP korraldusel kasutama ka meie rahvuslikes huvides, lihtsalt nt keskpanga tohutuid ressursse ei oleks enam mõttekas välismaale kantida ja sealt siia vastu meelitada igat kaliibrit ja sulelisi välismaiseid riskikapitaliste, kah euro korral ei oleks mingit kahtlust olnud, et Telekomi aktsiakimbu müümine oli rahvuslikult jäme viga, oleks saanud müüa EP mistahes palju väiksema toogiga aktsiakimpe“)

Lisa

Dear  Sir,

Receipt of your E-mail dated 23rd of September 2009.

Thank you very much for the above E-mail you sent us which has received our fullest attention.

The answer to your letter requires further work which is currently in progress.

You can normally expect a reply within one month of receiving this E-mail.

The matter is being handled by Cabinet of Commissioner Almunia.

Yours sincerely,

Chantal DUBREUCQ
 EUROPEAN COMMISSION

Co-ordinator of ECFIN INFO Mailbox
DG ECFIN/Unit R-4 ‘External Communication’

—–Original Message—–
From: ylo.ennuste@mail.ee [mailto:ylo.ennuste@mail.ee]
Sent: Wednesday, September 23, 2009 10:05 AM
To: ECFIN INFO
Subject: 0537/2009 – Economic and Monetary Union – Ãœlo Ennuste

     [–Start Message–]

Name: Ãœlo Ennuste
E-mail: ylo.ennuste@mail.ee
Organisation/Company:
Occupation: pensioner
Address: 
Postal Code and City: 10913     Tallinn
Country: ESTONIA
Subject: Economic and Monetary Union
_________________________________________________________
Free Text:

 Memo to:

The Prime Minister of Estonia

The Commissioner for Economic and Monetary Affairs

First, Estonia shouldn’t at all in the present hyper-crisis rush to exit from significant fiscal stimulus policies categorically. It is not yet late to ensure a proper sequencing of fiscal expansionary relief  instruments (possibly at the expence of ample reserve stock of the BoE) with the goal of preventing further increase of   high-unemployment (already about 17%, and net financial assets of households in the red, industrial output in free fall etc) and soften the likely double-dip recession (one neighbour country already signalling about preparing for that by new future transit-blockades, so have euro-sceptics activated activities against euro-zone enlargement).

Second, but Estonia should rush to “harmonize” and seek better time-consistency (crisis-contingency) with the EU Commission at least to the extant Maastricht inflation criterion: in present form it is also non-transparent and technically defective, and with that may cause for Estonia irretrievable socio-economic and credibility losses. It seems at the moment the Estonian Government is incompetently going in the end of the year to deflate the country dawn to fulfil the first part of the inflation criterion (level of inflation < i+1.5%, i – average three-best inflation), thereby the second part of it (stability and sustainability of prices) stays almost certainly unfulfilled according to many political and economic interpretations. The trouble is that Estonian ruling macro-economic experts are mainly not competent enough to understand that the second part of inflation criterion (stability and sustainability of prices) has been made in the present fuzzy definition to be the playground for political logic, and has nothing to do with distinct economic logic. In 2006 Lithuania failed just with the second component, and it seems that Estonian proposals for the amendment of Maastricht inflation criterion thus far have been incompetent.

And perhaps in the Estonian hyper-crisis situation, it may be rational for new Commission to move beyond a rigorous adherence to the hole stability and growth pact altogether and rewrite it to be more state-contingent (decision theoretically) and charitable to micro-member states with a past in half of century in the occupational centralised planning limbo with huge economic and human capital losses. See also:  Sapir, A. (Ed). 2009 Sept. “Europe’s economic priorities 2010-2015. Memos to the new Commission.”  Bruegle.

Third, instant reform of the Estonian tax system is probably necessary: in the sense of harmonization of moral competition with member countries, for enhancement of Estonian socio-economic sustainability, lowering the risks of domestic capital flight without domestic taxing and avoiding worsening of the Estonian international investment position. And most importantly, presently there is a lack of balance between tax laws and national pension law, the income tax law is biased towards incompetently low capital income taxation, absolutely unbalanced, that has almost certainly had regrettably vast opportunity costs for national economy.  See also: Vanhanen, M. 2009. “Europe will need to raise taxes in harmony.”  FT June 17 2009.

Fourth, the crisis has shown that macroeconomic policy in the Baltic-Rim area needs to be better coordinated regionally, especially when it comes to post-crisis management, e.g. “free” movement of “all kind” of labour, credit, investments, financial obligations, and most importantly to the Baltic-See protection against third-parties contaminating activities etc. It seems resonable that the Commision has to intoduce a Baltic-Rim Coordination Centre.

Fifth, the coordination mechanism of the Estonian public soci-economic knowledge space building should be basically adapted to the IT and liberal non-censorship conditions. Unfortunately at present such significant indicators as Estonian high national gross external debt (this year forecast about 140% of GDP), current account chronically with relatively high deficiency, international investment position retreating, Estonian economic inequality index by quintiles barbarically high compared to nearby Nordic countries, net financial assets of households in the read etc – are, alas, from the Estonian public knowledge space by self-important administrative and incumbent political camp rhetoric, in overshadowed position in mass media and administrative statistics, thus helping to play down cognition of real severity of the present national economy situation, and not enabling to make high quality forecasts – so probably significantly magnifying national socio-economic sustainability risks.  It slould be organized that the freedom of speech clauses are not extended to the tax-law, pencion-law, foreign-trade etc matters, and especially not to the last occupation and foreign policy matters, most imprtantly not to insulting and slandering the European Union à la EU=SU etc, and bousting against member-countries.

Macro-economic scholar Ãœ. Ennuste,  23.IX 09

PS: väga huvitav, seega riputan blogisse, üe

This is the mail system at host relay211.estpak.ee.

I’m sorry to have to inform you that your message could not
be delivered to one or more recipients. It’s attached below.

For further assistance, please send mail to postmaster.

If you do so, please include this problem report. You can
delete your own text from the attached returned message.

                   The mail system

<Riina.Kallas@epl.ee>: host mail.epl.ee[195.250.175.142] said: 554 mail server
    permanently rejected message (#5.3.0) (in reply to end of DATA command)


Received: from localhost (localhost [127.0.0.1])
by relay211.estpak.ee (Postfix) with ESMTP id 9629C14D6
for <OO>; Fri, 25 Sep 2009 19:42:31 +0300 (EEST)
X-Virus-Scanned: amavisd-new at estpak.ee
Received: from smtp-out.neti.ee ([127.0.0.1])
by localhost (relay211.estpak.ee [127.0.0.1]) (amavisd-new, port 10024)
with ESMTP id uV71uylL6Pai for <OO>;
Fri, 25 Sep 2009 19:42:28 +0300 (EEST)
Received: from relayhost143.estpak.ee (relayhost143.estpak.ee [88.196.174.143])
by relay211.estpak.ee (Postfix) with ESMTP id 948B011FC
for <OO>; Fri, 25 Sep 2009 19:42:28 +0300 (EEST)
X-SMTP-Auth-NETI-Businesmail: no
Received: from dimension (237.210.191.90.dyn.estpak.ee [90.191.210.237])
by relayhost143.estpak.ee (Postfix) with SMTP id 5909E7A4
for <OO>; Fri, 25 Sep 2009 19:42:27 +0300 (EEST)
Message-ID: <7E7E40CBD80840D0BFF4EEF930CFEC57@dimension>
From: =?iso-8859-1?Q?=DClo_Ennuste?= <ylo.ennuste@mail.ee>
To: “OO” <OO@epl.ee>
References: <B65205675225AF48A996E1DC2FF6C68206CD2B52@servu.epl.ee>

september 29, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Nice blog right here! Also your website a
    lot up very fast! What web host are you the usage of?
    Can I get your associate hyperlink to your host? I want my site
    loaded up as fast as yours lol

    kommentaar kirjutas installment loans bad credit | juuni 16, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: