Ülo Ennuste majandusartiklid

Majandusteaduse taandamine: Jüri Sepp „Majandusteaduse maandamine“ PM 17.X 09

Näib et lugupeetava professori see üllitis on kohati justkui sattunud mõnele varasema konspekti taustale, mil küberneetika ja matemaatiline majandusteadus olid võimuritel veel suuremad sõimusõnad kui praegu, sest sisaldas „abstraktset“ matemaatikat, vihatud tõenäosusteooriast rääkimata.

Nt JS sellest tekstist leiame tuttavlikult: „Kuni 20. sajandi 70. aastateni ei huvitanud õieti kedagi, mis läheb maksma turumehhanismi kasutamine. Täieliku informatsiooni ja mobiilsuse eeldused tegid majandusest omamoodi ideaalse gaasi, milles puuduvad igasugused hõõrdejõud ja energiakaod.“

Taevane arm, alustage selle lause lahtiarutamist tagant peale. Kas siis 70. aastateni olid kõik majandusteadlased täiesti mõtlemisvõimetud ja ei taibanud midagi vaegteabe rangest matemaatilisest modelleerimisest kasvõi klassikalise tõenäosusteooria abil. Ei olnud nii, nt: isegi „mittematemaatik“ Keynes juba 20. aastatel avaldas monograafia tõenäosusteooria alal, ikka selleks et mittetäieliku teabe mõjusid majandusmehhanismides arvesse võtta; aga nt 30. aastatel meie teadusfilosoof A. Koort enne okupatsiooni Loomingus kirjutas taolist: Laplace’i Deemon ei saa üldse tulevikku planeerima hakata, sest ta ei saa kunagi täpselt teadma olevikku – seda kvantmehhaanikast pärit määramatuse printsiibi alusel (selle artikli viitamine okupatsiooni ajal oli rangelt keelatud). Neljakümnendatest alates olid juba stohhastilised matemaatilised mängu teooriad arenemas ja  sealt edasi määramatuslikud majanduslikud tasakaalumudelid (eeskätt J. Harsanyi) ja nende alusel arenesid narratiivselt  interpreeditud komplitseeritud ja adekvaatsed täiendavad majandusteooriad, seda eriti mehhanismide/institutsioonide alal ja eeskätt „mittemaapealsete“ matemaatiliste mänguteooriate baasil (Nobel 2007). Viimased oskavad formaliseeritult ning abstraktselt arvestada institutsioonide disainimisel nii homo sapiens’i  ratsionaalsuse ja moraali erinevaid piiratusi, animaalsust, egoistlikku strateegilisust, vassimist ja hämamist, koalitsioone, korruptsioone, lobimist jne.

Seejuures pole keegi püüdnud lahendada neid probleeme nii nagu siit loeme, et „et kuidas väiksemate kuludega transaktsioone teha“, vaid kuidas institutsioone (organisatsioone) ja koordinatsioone kogu sootsiumi huvides kõige efektiivsemalt korraldada, ilma tsükliteta, ilma kriisideta – seejuures turumajanduse vaieldamatut innovatiivsust kõige tõrkevabamalt rakendada ja selleks vastavalt vajalikke arvukaid regulatsioone rakendada. Seda nii, et turumajandusele omaselt majanduslik ebavõrdsus liialt ning kapitalismi hävitavalt ei süveneks ning siiski ebavõrdsus jääks turumajanduslikult piisavalt stimuleerivaks (keinsluse põhiprobleem).

Ja nii nagu Teadus areneb – liigutakse edasi eelkäijate tulemustel – nii on ka varasemate, eeskätt majandusmatemaatiliste tulemustele toetuuvate narratiivide abil lisaks tuletatud uudseid Nobeli tasemel institutsionaalteoreetilisi kontseptsioone – nagu seda kindlasti O. Williamson on saavutanud, nagu seda on saavutanud ka R. Coase, narratiivselt eelkõige aga silmapaistvamalt D. North (kes muide sai Nobeli siiski 2003).

Kahjuks E. Ostrom’i puhul on ka vastuarvamusi. Vt nt FT.com 17.X 09 „The Travesty of Commons“:

“The Nobel committee praises Ms Ostrom for discovering that better results are obtained when “the right of users to self-organise is clearly recognised by outside authorities” – but this is a hint that it is harder to do without outside rule-making than first meets the eye. As Ms Ostrom’s theories gain more attention from the public, people will figure out whether hers is a conceptual breakthrough or just a more sensitive application of the old tools of privatisation and regulation.”

Advertisements

oktoober 17, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: