Ülo Ennuste majandusartiklid

Ettevaatust keskpanga majandusprognoosiga: rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse taastamiseks on kõigepealt vaja hakata tõtt teadma

22.X 09 

Seda viimast väidet vist ei ole vist mõtlevale inimesele üldiselt vaja tõestada, kuid kroonuprognoosijatele nähtavasti siiski.

Teatavasti prognoosi tõde seisneb eeskätt selles, et prognoosis  sisalduvad ka selle usaldusväärsuse näitajad, nt usalduspiirid või muud värki taolised statistilised karakteristikud.  Kui eelmistes EP prognoosides olid vähemasti mõned õhkõrnadki usalduskoridorid vähemasti taustmaterjalides kuskil, siis nüüd täitsa kroonulikult enam ei mitte midagi ja kõik arvud täitsa kindlad, seega prognostika seisukohalt täiesti eksitavad.

Nt: 2009 eelarve puudujäägiks on prognoositud 3,0%, seega täpselt see mida poliitiliselt vaja ehk Maastrichti kriteeriumi karvapealt täitmine. Kahjuks mõtlevale inimesele on selline prognoos mõttetu, sest on teada võimalikud väga suured tegeliku elu riskid et tegelikult see puudujääk võib, valitsuse „kõikidele pingutustele“ vaatamata, realiseeruda ikkagi nt 3,2 protsendina. Aga kui suure tõenäosusega niimoodi? See on antud juhul oluline sisuline küsimus, alles sellele vastates on võimalik mõistuspäraselt otsustada, et nt kas minna sellel aastal veel mingitele kärbetele ja seega täiendavalt tuhandete töötute produtseerimisele –rahvusliku reaalse jätkusuutmatuse riski tõstmisele.

Ülikriitilised ei ole meil mitte ainult hõive probleemid vaid samuti ülisuureks kujunenud rahvusliku välisvõlaga seotud rahvuslikud mured. Mõtlev lugeja oleks EP sellest prognoosist lootnud rohkemat  leida just selle kohta, istub ju just keskpank nende andmete otsas. Asjata lootus, ainult kitsilt nt et 2009 kujunevat koguvõlg SKT palju kõrgemaks ühe arvuga ja kõik. Taevane arm, isegi lätlased näitavad veel lisaks, et kui suur on nende neto-välisvõlg, mis muide on majandusteaduslikult palju olulisem näitaja jätkusuutlikkuse riskide mõttes.

Kahjuks ka esitatud prognoositabelist paistavad kaugele välja „läbipaistmatused“ – pehmelt öeldes: nt 2009 majanduslanguse ja hõive vähenemise ning tööviljakuse languse andmed on praeguste kirjete kohaselt ebaselgelt vastuolus. Viimase näitude alusel näib, et justkui majanduslangus peaks olema üle 20%, mitte alla 15%. Seda kahtlust suurendab veelgi asjaolu, et prognoosile on lisatud vigases terminoloogias üks primitiivne mudel potentsiaalse SKT arvutamiseks, see on poolesajanditagune esma-kursuste  tahvlimudel, kuhu muide ka andmed on sisse pandud prof Laestvõetu järgi.

Muide, EPs  on juba ammu palgal üks välisprofessor kes uurib Maastrichti inflatsioonikriteeriumi nn teist komponenti ehk hindade stabiilsuse/jätkusuutlikkuse nõuet. Majandusteaduslikust vaatevinklist Eesti seda nõuet tänavu kuidagi ei täida, selle täitmine tehti valitsuse ning keskpanga poolt võimatuks inflatsiooni vastutustundetu tõstmisega 2008 üle 10 protsendi, ja nüüd muidugi ei taha sellest keegi enam rääkida. Kui nimetet professorilt midagi küsida, siis vastuseks on „sorry“- panga siseinfo.

Siiski, tänuväärselt Jürgen Ligi blogist leiame, et just selle nn hinnastabiilsuse puudulikkuse pärast leedulased võeti Brüsseli poolt paari aasta eest  „halastamatult“ euro-rajalt maha. Aga mis meist selle konksu taga hakkab saama, sellest igal juhul ei leia EP prognoosist küll terakestki tõtt.

oktoober 22, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: