Ülo Ennuste majandusartiklid

kiri Edward Lucas’ele

10.12.2009

Sir. Teie 10.XII 09 EPL “Uus Eesti lugu: heade uudisteta?” on väga hea, arvestades Teie pikaajalist kiindumust ja eemalolekut, kuid kahjuks – kogu respekti juures – küsimärk pealkirja lõpus on siiski enam kui küsitav.
Mõned nädalad tagasi The Economist avaldas kirjutise “Jätkusuutmatu Hispaania” mis leidis ka kommenteerijate hulgas laialdast ja toetavat tähelepanu. Täie arusaamise juures et Hispaania ja Eesti ei ole otseselt võrreldavad, on neil siiski momendil, selles “õpetlikus” kriisis ühisjooni:
a) Viimases memorandumis Eesti kohta IMF vihjas Eesti väga suurele välisvõla koormale (150% GDPst) mis saavat piduriks sellest “õpetlikust” kriisist väljumisele”. Kahjuks selles võlgnevuse värgis ja selle sünnis on Eestil suur sarnasus Hispaaniaga, eriti ühises hulluses ehitamise vastu. Igatahes see rekordvõlgnevus muudab eesti praeguse majanduspoliitika ühe peasamba – eeskätt mistahes mastist välisinvestorite igat moodi iga hinnaga Eestisse tagasimeelitamise ja sellega kaasnevalt vähemalt kaudse välisvõlgnevuse koorma edasise suurendamise ning dividendide väljavoolu edasise võimendamise, seega rahvatu niigi tagasihoidliku osakaalu edasise vähendamise GDPst koos sellega kaasnevate kurbade rahvuslike tagajärgedega.
b) Moodne põhivoolu poliitökonoomia väidab, et etniline killustatus võib olla majandustõusule oluliseks takistuseks. Selge, et killustatusel võib olla mitmeid kujusid, kuid näib et ka siin on nii Hispaanial kui ka Eestil sarnaseid probleeme. Igatahes näib küsitavana et kas Eesti peaks veel välisspetsialiste sisse meelitama – samas kui kodumaine inimkapital kipub pagema ning sisuliselt on meil juba veerandi jagu või nii immigrante olemas vähemalt keeleliselt.
c) Töötuselt on Eesti ja Hispaania kindlalt samas kõige armetumas euroliidu sabarühmas ja näib et kummaski riigis ei taipa valitsused selle traagilise probleemiga mitte midagi ise peale hakata – jätkusuutmatus irvitab siin mõlemale riigile nii aknast kui uksest sisse, vähemalt selle majanduspoliitika jätkumisel. Kahjuks ka euroliidu makroökonoomilist kompetentsi ei suvatseta Brüsseli poolt populistlike valitsuste majanduspoliitikate kvaliteetide vastavaks korrigeerimiseks piisavalt jõustada, näib et Maastrichti kriteeriumid on kriisi puhul ebaadekvaatsed, neid tuleks vastavalt laiendada ja täpsustada kuid Brüssel ei taha sellest kuuldagi.
d) Mida The Economist veel Hispaania kohta pole kirjutanud, kuid Eesti kohta küll on see, et suur häda on siin meid tabanud võimurite ning taikuunide arutu populistliku hooplemisega Eesti väidetavast üleilmsest edust, ning naabritele ülevalt alla vaatamisega ning nende paika panemisega. See on õudne tõesti, sest Teie ajakirja suurepärase iga nädalase prognoositabeli järgi on momendil Eesti kindlat kõige armetumate majanduste rühmas koos Venezuela, Läti ja Leeduga, ning seda viiekümne riigi hulgas. Kahjuks on selle hooplemisega massimeedia puudellikult ja ebakompetentselt kaasa läinud ning praeguseks kahetsusväärselt on rahvuslik avalik sotsiaalmajanduslik teadmusruum niivõrd risustatud ja mürgitatud et selle pinnalt pole üldse mõeldavgi mingite jätkusuutlikkuse tõenäosust suurendavate poliitikate kavandamine ja jõustamine. Seda eriti majandusliku ebavõrdsuse tsiviliseeritud põhjamaiseks leevendamiseks nt kasvõi tulumaksusüsteemi sisulise regressiivsuse vähendamise abil, kodumaiste kapitalide väljavoolu talitsemiseks jne. Ja mis kõige tähtsam – The Economist’i lugemis- ning mõistmislanguse pidurdamiseks🙂

detsember 10, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: