Ülo Ennuste majandusartiklid

Jõulueelseid värskeid poliit-majanduslikke hüpoteese

Jõulueelseid värskeid poliit-majanduslikke hüpoteese: kommenteeritud sine ira et studio

  1. Eesti Pank: „Sisemajanduse välisvahendite kaasatus kahaneb koos majanduse lõpptarbimise kahanemisega” (eeskätt A. Saarniit vt nt EP 16.XII 09 pressiteadet) –          

 

kommentaar: kahju et Uno Mereste on lahkunud, tema legendaarne naeratus oleks seda kuuldes veelgi legendaarsemaks saanud – eriti lugedes: „Eesti oli netovälislaenuandja: finantskontol jätkus kapitali netoväljavool.

Välismajandustegevuse ülejääki ei suudetud (sic! – üe) täiel määral kohapeal investeerida (sic! – üe) ning kapitali netoväljavool jätkus

ka III kvartalis – seekord üsna arvestatavas mahus ehk ligi 10 miljardi krooni ulatuses. Kapitali netoväljavool toimus nii otse-, portfelli- kui ka muude investeeringutena.” (EP kommentaar III kv maksebilansile).

  1. Makro-majandusteooria: „Eestist välismaale tehtud         otseinvesteeringute aastane hävimismäär oli ligemale kaks korda kõrgem kui välismaalt Eestisse tehtutel” (kerge näha kui vaadata EP 3.kv 09 Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja maksebilanss). –                            

 

ilmselt tõmmatakse väljamaal eesti taikuune rohkem haneks  kui välismaalasi Eestis: mis on ka mänguteoreetiliselt tõestatav, sest eestlaste tingimisjõud on nt Venemaal nullilähedane (vt nt ka BBC „Hard Talk“ 15.XII 09).

  1. Mikro-majandusteooria: „Otseinvesteeringud Eestist välismaale suurenevad seda rohkem, mida rohkem need seal hävivad ning välismaised otseinvesteeringud Eestisse vähenevad sedavõrd, kuivõrd need siin hävivad, seda masu tingimustes.” – teoreetiliselt seletatav: a) Eesti 0-kasumimaksuga võimaldab kasumit maksustamata kantida välismaistesse partnerfirmadesse kus masu väiksem (Soomest taoline kantimine on ebaseaduslik) ja b) masu tingimustes investeeringud Eestisse kaotavad rohkem kui 0-kasumimaks võitu annab.
  2. Riigikogu: „Riigikogulaste palgatõstmine nende endi poolt ja palga euro-põhistamine on rahvuslikult õiglane sest a) kõigil on õiglaselt võrdsed võimalused hakata riigikogulaseks (Tõniste TVs) ja b) sest kui eurotsooni pääs ebaõnnestub siis riigikogulased ise korvavad seda eetilise poliitvastutusega” – tõepoolest nii, a) isegi Taagepera on detsembris EPLis väitnud, et valimisüsteemi muutmine ei muudaks eesti rahvale mitte midagi, seega see, et tegelikult meil kilkide juhid (parteide ja kröösuste poliitlaagrite/leeride peamehed) panevad riigikogulased paika, et see ei muudaks rahvusliku idiosünkraatia tõttu midagi – seega kinniste nimekirjade süsteemi tuleb lugeda õiglaseks ja igamehe võimalusi riigikogu leivale ja seebile pääsemiseks võrdseteks, ning  b) et kuna eurotsooni pääsemine on kaheldav (Maastrichti inflatsiooni kriteeriumist on meil praeguseks hindade jätkusuutlikkuse nõue* täitmata (kuna meil praegu langevad hinnad (isegi ainult paberi peal, on põhimõtteliselt jätkusuutmatud), siis riigikogulaste käitumine palkade euroga sidumisel näitab nende kõrget eetilist poliitvastutuse võtmise moraali (vms Linde TVs).
  3. „Vabariigi Kodanikud”: „Okupatsiooniaeg pani aluse eesti demokraatia, teaduse, kultuuri, teatri, majanduspoliitika jne jne tõusmisele maailma tippudesse (J. Allik) ja seega on täiesti mõttetu meil hakata, ainult Presidendi valgustamiseks, okupatsiooni käsilaste, kes praegu nagu üks mees oma suuri teadmisi rakendavad turumajanduses edenemiseks ja keskmisest poolteist korda kõrgema pensi vastuvõtmiseks), hakata nende kollaboristide helge mineviku kallal susima (saates tedrekuke idiosünkraatiaga asjalise soovitus).” –

 

praktika olevat tõe/hüpoteeside kriteerium ja selle järgi see hüpotees sulatõsi a) kohe ei tule ette, et kuskil riigis praegu kultuur nii kõrge et uut kommerts entsüklopeediat suisa „Britannica” kaliibris koostatakse ja b) et seda tehakse kõrge poliitilise delikaatsuskultuuriga et nt Hendrik Allik on tituleeritud teda justkui „Eesti poliitik ja riigitegelane” (tegelikult riiklik kuritegelane, küüditaja jne) ja kus nt märksõna „agatoopia” (Mereste 2003 järgi ideaalse kapitalismi üks mudel) visati prügikasti ja asendati artikliga „Aganbegjan” portreega kui IME vaimne isakene (tegelt padukommunistlik vene akadeemik, Eesti eraldumise vastasena oli Gorba paremaks käeks, kuid tema kaudu toimetus sai vaimse „isakese“ võttega kohe esimeses köite alguses juhtida lugeja venekremlimeelsuse ja meie kommunistliku nomenklatuuri austamise suunas). Selliseid asju urgitseda on tõeste väiklane ning las jääb ka uurimata kuidas nt Mereste suutis lõpuks siiski saavutada selliseid intellektuaalseid tulemusi, nt nagu kaasaegsel maailmatasemel „Majandusleksikon” 1000+ lk, vaatamata sellele, et kagebeeznikud esitasid tema vastu mitmeid süüdistusi, välismaale pääsu takistasid, välismaisele kirjandusele ligipääsust rääkimata vms.”

  1. Vaieldamatult Jõulukuu majanduspoliitiline anonüümne tippkomm:

 „ PM(11.12.2009 11:57) Euroopa Liit ei ole meie üle laipade minekus kuidagi süüdi. Laipu tekitame meie ise, tahtlikult (isiklikust ahnusest) või lihtsalt saamatusest.
Ma pole kindel, et meie majandus suudab pikas perspektiivis olla fikseeritud kursiga konkurentsivõimeline. Me taastasime osa oma konkurentsivõimest palkade 20 – 40% vähenemisega (kuidas kusagil). Majanduse struktuuris ei ole jätkuvalt olulisi muutusi toimunud. Arvestades, et täna peaks juba sellesse investeerima, siis tõenäoliselt ei ole meil võimalik 10 aasta pärast (kui tehnoloogia areng on palgakulu eelise ära söönud) palku jätkuvalt 20 – 30% võrra alandada, et konkurentsis püsida. Ehk senise elulaadi juures Eurotsooniga liituda oleks lihtsalt enesetapp (täpselt samasugune nagu Euro ühepoolne kasutuselevõtt). On pigem ilmne, et tegelikult tuleb üle minna ujuvale kursile (ja varakad on ennast ammu devalveerimise vastu kaitsnud, ainukesed, kes vahele jäävad on laenuorjad, minu kaastunne, kuid me lihtsalt ei saa hakkama).
Selles suhtes on meie ettevõtjad (eriti need suured vastutustundetud ja neile ei peaks neid miljoneid maksuvabade skeemidega kätte jätma). Lõpetaks selle uusfeodalismi ära ja maksustaks kõik eraisikute tulud, mis ületavad 7 kordset keskmist aastateenistust 50% (ma ei ole originaalne, seda teevad inglased alates 2010. aastast), + rakendame mõnd euroopalikku üksikisiku astmelist maksuskeemi.
Lisaks sellele, tuleks seda raha, mida me rikastel ei ole ära korjanud kasutada Eesti majanduses. Järelikult maksustatakse kõik investeeringud, mis ei ole tehtud Eestisse 20% ja kõik niisugustelt investeeringutelt saadud tulud 35%. Siin on põhjust ka riigil sekkuda kui investoritele välismaal külma tehakse. Muidu on see lihtsalt avaliku raha raiskamine lollustele.
Mees küsis eespool, et miks ei voola raha Eestist välja? Voolab küll ja hullumeelse kiirusega. Me oleme (või olime) elaniku kohta suurimad väljapoole riiki investeerijad Ida-Euroopas. Raha liigub sinna, kus pakutakse kõrgemat tootlust. Meiegi kinnisvaraärikad läksid viimast otsima Balkanilt ja endistest vabariikidest. Pakuti ulmelist tulunormi, kuid enamasti saadi lihtsalt kaapi. Oleks võinud sellest rahast vähemalt osa maksudega päästa.”

–         siin jääb ainult täpsustada, et kuna eesti majandus-masu on praeguseks ca kaks korda räigem euroliidu keskmisest, siiski praegu palju üle 50 000 töötu ohvri ei saa otseselt/hüpoteetiliselt omistada valitsuse/keskpanga praegusele asjatundmatule majanduspoliitikale, koos  2007 eurole õigeaegse ohvriteta ülemineku käkki-keeramisega  – kuid ka selle arvu täiendavate töötavate inimeste toel, oleks saanud nt pensione vähemat poole võrra tõsta ja seega sisemajanduse nõudluse stabiilsema hoida – langust tõenäoselt poole võrra vähendada.

********************************************

* The inflation criterion is formally set out in Article 1 of the Protocol is

Convergence Criteria of the Maastricht Treaty (European Union, 1992b: 29 –

30):

[A] Member State has a price performance that is sustainable and an

average rate of inflation, observed over a period of one year before the

examination, that does not exceed by more than 1 1 / 2 percentage points

that of, at most, the three best performing Member States in terms of

price stability.

PS: Google võimaldab taolist teksti tõlkida sekundi murdosaga.

PS: selge, et taolist kriteeriumi (sustainability+inflation, ehk teine osis kõva valemina ja kalibreeritult ning esimene osis pehmelt narratiivelt ning kalibreerimata) saab mitut moodi tõlgendada vastavalt suvale ja et Rehn’i tulevane tõlgendus võib osutuda diametraalselt erinevaks senisest Almunia’ omast. Muide 2006 lasti Leedu põhja jätkusuutlikkuse justkui mittetäitmise pärast.

detsember 17, 2009 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: