Ülo Ennuste majandusartiklid

“L” nagu Läti

Heal Uuel Aastal Eesti majandusrada ilmselt läheneb eeskätt L kujule („L” nagu Läti)

 Tõepoolest, näib et Eesti majanduse kiire taastumise sümbol-mudelid V/W/U kadusid lootusetult möödunud aasta masusse:

 1)     Eesti Panga 9.XII 09 kommentaarist kolmanda kvartali maksebilansi kohta loeme – “kapitali netoväljavool jätkus ka III kvartalis – seekord üsna arvestatavas mahus ehk ligi 10 miljardi krooni ulatuses. Kapitali netoväljavool toimus nii otse-, portfelli- kui ka muude investeeringutena.” – jääb lisada, et kapitali netoväljavool jätkus kolmandat kvartalit järjest, nagu enam-vähem Lätiski – see tähendab ilmselt et Eesti majanduspotentsiaal hakkas möödunud aastal tugevalt langema, Eesti selles uues „neto välislaenuandja” ehk rahvusvahelise doonori rollis, mis ilmselt kohapeal ei võimalda lähiaastatel mingit järsku tõusu tagasi 2007 tasemele.

2)     Viimast väidet toetab ka möödunud aasta kurb töötuse tõus – suures osas tingitud eelarvekärbetest – mis koos tööjõu pagemisega lõi kümnetes miljardites käärid sisse mullusesse rahvatulusse, ja mille ravimine ka uuel aastal meie praeguse erandliku majanduspoliitika jätkumisel pole võimalik.

3)     Üha enam ähmastub eesti majanduse jaoks ka Maastrichti kriteeriumite poliitinterpretatsioonide ruum nt: ei ole asjatundjatel üldse võimalik aru saada (nt Almunia ei vastanud) mida lõppude-lõpuks tähendab Eesti puhul praegu „hindade jätkusuutlikkuse” nõue. Asi on selles, et inflatsioon on üks asi, aga hindade tõus ning stabiilsus on hoopis teine asi, sest teatavasti inflatsiooni ei lähe sisse nt elamispinna turuhinna muutused, meie statistikud ei pane inflatsiooni sisse ka nt kodumajapidamiste vedelkütuste hinnatõusu vms. Muide PM Vanhanen (uue rahandusnõuniku kaasmaalane) mullu FTs kritiseeris, et mõnede liikmesriikide ja0ks oleks vaja mõningaid reegleid karmistada, et nad lõpetaksid näiteks kõlvatu maksukonkurentsi jne.

4)     Meie rahvusliku avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi kvaliteeti risustati ja mürgitati mullu järjest uute igat masti ja kaliibrit populistlike väärväidetega mitteasjatundjate poolt nt viimaseid näiteid EPList:  nagu saaks geeniteoreetilisel kriisi kindlalt ette näha pelgalt mingi kahe sirge lõikumise alusel (mis sest et üks nendest jooksevhindades (palgad) ja teine püsivhindades (tööviljakus, muide kui palkades arvesse võtta tegelikku hindade tõusu, siis mingit lõikumist polegi) või et Eesti sotsiaal-majandus-poliitilist institutsionaalset ja mehhanismide süsteemi tuleb hakata optimeerima lego-mudelite abil – muidugi teaduslikum kui et võtta taskust tikud ja nende abil selgeks teha kuidas rahvuspirukat õiglaselt jaotada või nii. Muide, RM tuli äsja välja teooriaga, et nagu riigikogulaste palgasüsteemide analüüsimisel üldsegi pole vaja arvestada süsteemide riskierinevusi (nt võimaliku devalveerimise mõju jne)

5)     Kellele leksikaalsed mudelid ei meeldi või kelle arvates ka L võib peatselt uppi lennata, nendele võiks öelda, et komplekstasandil – rahvatulu ja jätkusuutlikkus – Eesti siirdus suure tõenäosusega teisest kvadrandist kolmandasse (kahanev tulu ja taanduv potentsiaal), aga muidugi tuleb veel lisada, et ei enam mingit adekvaatsust küll ei ole eesti majanduse jaoks praegu enam pidevatel tsüklilistel mudelitel – need tuleb asendada kas katkeva rajaga/struktuuriga mudelitega (nt Economist prognoosib erakordseid valimisi), seega isegi võib-olla katastroofiteooria mudelitega mis näikse praegu kõige mugavamalt Läti sotsiaal-majandus-poliitilise süsteemi jaoks sobivat.

jaanuar 1, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: