Ülo Ennuste majandusartiklid

Saabunud aastal Eesti majandusrada ilmselt läheneb L kujule („L” nagu Läti), samuti sotsiaalrada, tuleks paluda et nii läheks ka poliitrajaga

 Tõepoolest, näib et Eesti majanduse ja sotsiaalsfääri kiire taastumise võimaluse sümbol-mudelite  V/W/U adekvaatsused kadusid lootusetult möödunud aasta masusse:

 1)     Seda eriti välisinvesteeringutes toimunud positsioonimuutustega. Nimelt Eesti Panga 9.XII 09 kommentaarist kolmanda kvartali maksebilansi kohta loeme – “kapitali netoväljavool jätkus ka III kvartalis – seekord üsna arvestatavas mahus ehk ligi 10 miljardi krooni ulatuses. Kapitali netoväljavool toimus nii otse-, portfelli- kui ka muude investeeringutena.” – jääb lisada, et kapitali netoväljavool jätkus kolmandat kvartalit järjest, nagu enam-vähem Lätiski – see tähendab ilmselt et Eesti majanduspotentsiaal hakkas möödunud aastal tugevalt langema. Suurtes välisvõlgades Eesti selles uues „neto välislaenuandja” ehk rahvusvahelise investeerimisdoonori rollis ilmselt ei ole võimeline lähiaastatel  oma 2007-8 majanduspotentsiaali  enam säilitama ja seega järsku nt V või U kujulist tõusu tagasi 2007 tasemele ei ole aastateks ja aastateks enam ette näha – praeguse majanduspoliitika jätkumisel (kuigi RM viimane prognoos on V).

2)     L hüpoteesi  sotsiaalsfääris toetab eeskätt möödunud aasta kurb töötuse tõus ja mis pea-aegu kindlasti vähemal määral jätkub veel tänavu ja ka 2011(nt RM ja EL Komisjoni hõive prognoosides), mis näikse küll isegi tähe laba alla lääbakile kallutada, seda eriti arvestades töötuse kasvuga seotud majandusliku ebavõrdsuse räiget süvenemist ning elatustaseme langust. Viimast suures osas tingituna nii töötusest kui ka tööjõu pagemisega löödud kümnetesse miljarditesse ulatunud löögiga mullusesse rahvatulusse, ja mille jätkumine ka sellel aastal meie praeguse erandliku majanduspoliitika jätkumisel kordub. Samuti kurb fakt et mullu oli juba terve aasta jooksul kodumajapidamiste netofinantsvara jääk punases.  Seega majanduslik ja sotsiaalne väljavaade lähiaastateks on ilmselt LL.

3)     Mis majanduslikult poliitiliste arengute jätkusuutlikkusesse puutub (Lätis näis see juba mullu kadunud) siis selle pani mullu esskätt kahtluse alla võimurite palkade varjatud/kõlvatu  kindlustamine võimaliku devalveerimise vastu (europõhised palgad). Edasi sõltub palju nähtavasti sellest, kas rahandusvolinik Rehn aasta keskel hindab Maastrichti kriteeriumid täidetuks või mitte. Nähtavasti sellele tuginedes prognoosib The Economist meile tänavuseks erakorraliste valimiste võimalikkust. Kui kõik läheb õnnelikult siis LLL, kui mitte siis viimane L ei ole enam mitte ainult sümbol, vaid sisuliselt tähendab Läti rajale astumist

4)     Tuleks lisada, et Maastrichti kriteeriumide täitmise hindamine on suuresti poliitiline mäng, seda koos moraaliriskidega. Momendil  ei ole asjatundjatel üldse võimalik aru saada (nt eelmine rahandusvolinik Almunia ei vastanud sellele küsimusele) mida lõppude-lõpuks tähendab Eesti puhul praegu kriteeriumi „hindade jätkusuutlikkuse” nõue. Asi on selles, et inflatsioon on ainult tarbimishindade alusel, seega üks asi, aga hindade üldine tõus või langus ning stabiilsus on hoopis teine asi. Sest teatavasti inflatsiooni ei lähe praegu sisse nt isegi elamispinna turuhinna muutused, veelgi enam, meie statistikud ei pane inflatsiooni sisse ka vist nt kodumajapidamiste vedelkütuste hinnatõusu vms. Lisaks sellele ei ole negatiivne inflatsioon (meil praegu) majandusteoreetiliselt põhimõtteliselt jätkusuutlik. Muide, inflatsiooninäidu kõrval jälgitakse ka SKP deflaatorit, mis sisaldab „kõikide hindade“ muutumist – kas rahandusvolinik vaatab ka seda näitu, ja see on meil ebastabiilsem kui inflatsioon jne.                 Muide PM Vanhanen (uue rahandusnõuniku Rehn’i kaasmaalane) mullu FTs kritiseeris, et mõnede liikmesriikide jaoks oleks vaja mõningaid reegleid karmistada, et nad lõpetaksid näiteks kõlvatu maksukonkurentsi (pole raske arvata keda silmas peeti) jne. Kas see kriitika ei või laieneda ka nt krooni kursi probleemidele euro-alale üleminekul?

5)     Veel tuleb lisada, et meie rahvusliku avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi kvaliteeti risustati ja mürgitati mullu järjest uute igat masti ja kaliibrit populistlike primitiivsete väärväidetega mitteasjatundjate poolt. Nt viimaseid näiteid EPList:  nagu saaks geeniteoreetilisel kriisi kindlalt ette näha pelgalt mingi kahe sirge eeloleva lõikumise alusel (mis sest et üks nendest jooksevhindades (palgad) ja teine püsivhindades (tööviljakus, muide kui palkades arvesse võtta tegelikku hindade tõusu, siis mingit lõikumist polegi) või et Eesti sotsiaal-majandus-poliitilist institutsionaalset ja mehhanismide süsteemi tuleb hakata optimeerima lego-mudelite abil – muidugi teaduslikum kui et võtta taskust tikud ja nende abil selgeks teha kuidas rahvuspirukat õiglaselt jaotada või nii. Kahjuks mõlema teooria kohta peab ütlema et need on liialt primitiivsed majanduspoliitilisi koordineeritud hierarhilisi mänge modelleerima, eriti arvestades moraaliriski ja animal spirit faktorit vms.                           Veel RM tuli äsja välja teooriaga, et nagu riigikogulaste palgasüsteemide analüüsimisel üldsegi polegi vaja arvestada süsteemide riskierinevusi (nt võimaliku devalveerimise mõju jne). Naljaks oli ka aastalõpul ministeeriumi kriitika Economisti pihta et nagu oleks tänavuseks aastaks meile 3% majanduslanguse prognoosimine mingi räige liialdus: samas RMs on praegu enamuses kasutusel 2% langust. Kas tõesti ei taibata siiani, et majandusprognostikas ei ole nii väikesel erinevusel üldse olulist vahet, mõlemad enam-vähem sama riskiga.

Statistikaamet millegipärast jätkas masu tingimustes majandusliku ebavõrdsuse analüüse vananenud andmetega (2009 aastaraamatus põhiliselt 2006 andmed selles küsimuses), EP ei pidanud mullu vajalikuks isegi parandada oma statistikas segadusi kogu ja neto välisvõla terminites rahvusvahelise lugeja jaoks (ingl tabel majanduse kv näitajad pos 13.3) rääkimata Sõnastiku korda tegemisest.

Kõik taolised teabesegadused rahvuslikult üha enam raskendavad tegeliku sotsiaal-majandusliku olukorra tõsiduse mõistmist – rääkimata sellest mõistlike ja kiirete väljapääsuteede leidmist.

6)     Lõpuks. Kellele leksikaalsed mudelid ei meeldi või kelle arvates ka L-id võivad peatselt uppi lennata (kui aasta ei tule hea), nendele võiks öelda, et komplekstasandil – rahvatulu ja jätkusuutlikkus – mullu Eesti siirdus suure tõenäosusega teisest kvadrandist kolmandasse (kahanev rahvatulu ja taanduv potentsiaal, seejuures tuleks kasutada netorahvatulu – seda mis meile jääb, arvestades et seoses suure välisvõla/välisinvesteeringute teeneundamisega ning  läheb oluline osa meie sisemajanduse kogutoodangust riigist välja).                     Aga muidugi tuleb veel lisada, et ei enam mingit adekvaatsust küll ei ole eesti sotsiaal-majanduse-poliitika jaoks praegu enam pidevatel tsüklilistel mudelitel – need tuleb asendada kas katkeva rajaga/struktuuriga mudelitega (nt Economist prognoosib meile juba tänavuks poliitiliste tsüklite ebaregulaarsuseid /katkemisi), seega adekvaatsemateks võivad osutuda isegi võib-olla katastroofiteooria mudelid – taolised näikse praegu juba kõige mugavamalt Läti sotsiaal-majandus-poliitilise süsteemi jaoks sobivat.

jaanuar 3, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: