Ülo Ennuste majandusartiklid

Kes otsib võib leida kogumikust huvitavat: „Vaesus Eestis. Poverty in Estonia”, Eesti Statistika, Tallinn 2010.

Tõepoolest tuleb otsida: vaadates ainult kogumiku Eessõna ja Kokkuvõtet ning arvestades eesti ja inglise keeltesegu, võib jääda mulje et tegemist on täiliku administratiivse tellimustööga. Nt euroliidulise kontekstilisest Eessõnast küll pajulubavalt loeme: „Vaesusel on ka otsene rahaline hind … „ – kuid nn Kokkuvõttes ei ole absoluutselt ühtegi statistilist arvulist näitu. See on eriti naljakas statistikakogumiku kokkuvõtte puhul üldse, ja seejuures veel isegi ei ühtegi kvalitatiivset statistilist võrdlust teiste liikmesriikidega. Seejuures kõige naljakam et kõik tekstid on paralleelset eesti ja inglise keeles, kusjuures ikkagi isegi vihjata nendele Eestis tehtud vastavatele/lähedastele statistikapõhistele uurimustele mis on sellel alal siin tehtud ja inglise keeles publitseeritud – samas on mitmetes artiklites eesti keeles hulgaliselt refereeritud ingliskeelseid tekste ja need referaadid tõlgitud inglise keelde.

 Arusaadavalt peavad võimkonna parteipoliitilistes jne huvides administratiivsete vaesustatistiliste andmete avaldamised ajast vähemasti kolm aastat või nii ajast maha jääma, seega on arusaadav et ka selle kogumiku autoritel on viimaseks statistiliseks faktiliseks tugipunktiks põhiliselt 2007 andmed, kuid andekamad autorid on siiski leidnud nt prognostilisi väljapääse ajaliselt adekvaatseks jäämiseks.

 Nt prof  Ene-Margit Tiit kirjutab: „Kasutatud on Statistikaameti, Eesti

Panga, Maksu- ja Tolliameti andmebaasides leiduvaid andmeid. Elujärje analüüs lõpeb 2007. aastaga (s.o avalikuks kasutuseks olevate ametlike statistiliste vaatluste mõttes, üe), mil kasv küll pidurdus, kuid elanikke see veel peagu ei puudutanud. Elujärje analüüsi langusaastatel pole kahjuks võimalik samadel alustel teha, sest vastavad andmed puuduvad. Küll aga annab teatavat alust hindamiseks näiteks teave, et elujärg aastal 2009

on võrreldav elujärjega aastal 2005 või 2006. Paljusid inimesi puudutav erinevus võrreldes tolle ajaga on kõrge töötus, arvestatav laenukoormus ja harjumus hea ja järjest paraneva elujärjega.”

 Lugupeetav professor kahjuks ei ole lisanud, et kas ta ka arvesse võttis et 2005 või 2006 elatustasemete võrdlustes on oluline tähtsus vahepealsetel hinnatõusudel, seda nii tarbimisinflatsioonina kui ka tarbimuslike investeeringute hinnatõusudena. Kuid igatahes on Tiit nt kiiduväärselt jälginud kodumajapidamise laenujääkide koormust kuni 2009 lõpuni (EP statistika alusel), samuti töötust (ESA statistika alusel) – ja seda vaesuse mõjurite kontekstis.

 Mis aga kogumikus kahetsusväärselt vajaka jääb on ikkagi võrdlused teiste liikmesriikidega, mida Eesõnast justkui isegi lubati: nt ajalehtede järgi olevat kreeklaste pensionid praegu 80% viimasest palgast, kas see on ikka võimalik, sest isegi meie oluliselt kreeklastest madalamate palkade juures on pensionid meil justkui ainult kolmandiku ringis keskmisest palgast – kuidas siis ikka selle vaesuse värgiga siis euroliidus ikka tegelikult tõsistatistiliselt on? Ja kuidas ikka siis õigesti vastavaid eurostati tabeleid tõlgendada, kus Eesti andmetel tunduvad mingid arusaamatud jõnksud sees olevat?

märts 1, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: