Ülo Ennuste majandusartiklid

Kultuurileht jättis jälle vastutustundetult kasutamata soodsa võimaluse eksitava skepsis-majandusteadusliku üllitise mitteavaldamiseks:  Liberaalse majanduse viletsus Eestis: Majandusteadlased ja analüütikud on kaotanud selle kriisiga oma usaldusväärsuses rohkem kui kunagi varem” Ivar Raig, “Sirp”  16.IV 10 

Juba pealkirja alguses seisab lugeja vastakuti mõttetu eksitava väitega, sest tõsiteoreetiliselt Eestis ei ole mingit liberaalset majandust, isegi viletsat mitte, isegi selle mingi karikatuuri kujul mitte. Teatavasti valuutakomitee süsteem on juba üdini konservatiivne institutsioon (ei võimalda vabalt intresse reguleerida ega vabalt otseselt monetaarpoliitikat üldse mitte teha), ja teiseks, Friedman’i järgi, liberaalmajandusriigi eeldusena võetakse rikastelt niipalju tulumaksu kui nad on vähegi veel nõus ära andma. Eestis teatavasti on see viimane värk just eriti risti vastupidi: maksud on tasakaalustamatult surutud suures osas tööjõu ning mitte kapitalitulude peale: sellega produtseerides kõrget töötust kui ka valdavalt lumpen-töökohti.

Muide, oleks isegi väär öelda et meil rakendatakse mingit uus-liberaalse friedmanismi karikatuuri või midagi taolist, sest isegi taoliste süsteemide puhul oleks nt meie äsjane viiekordne Maastrichti inflatsioonikriteeriumi räige ületamine 2008 täielik rahvusliku majanduse vastane vastutustundetu absurd. Mis liberaalmajandus see on kus ühe aastaga konfiskeeritakse üle 10% agentide kõigist hoiustest?

 Kultuurilehe toimetajale teadmiseks –  tänapäeva väärtmajandusteooriad (muide, eranditult rangelt matemaatilised (Krugman kaasa arvatud) ei opereeri enam üldse mitte taoliste populistlike „uus-keinsluste” ega „friedmanismidega” ehk orto-dokslike osateooriatega, vaid ammu juba teoretiseeritakse samuelsonlike hetero-doksete meta-teooriate alusel mis sisaldavad arvukalt taolisi osateooriaid nagu monetarism, interventsionism, institusionalism, koordineerimismehhanismide disain vms , küll otseselt ilmutamata kujul, kuid seejuures ilmutatud kujul nii „mulle“ kui ka isegi seni teadmatute teadmiste arvestamist, animaalsusest ning ebaratsionaalsest käitumisest koos aju ja mõistuse toimingute eristamisega, institutsioonide ja mehhanismide endogeniseerimisest rääkimata jne jne (vt nt selle sajandi nobeliste E.Phelps’i või  V. Smith’i).

 Viimatiöeldust on muidugi asjatundmatul raske mõikamist saada, ja täiesti võimatu täielikult aru saada ilma range matemaatilise käsitluseta või taolise käsitluse valdamiseta. Seetõttu on eriti vastutustundetu toimetajatel üllitada selliseid lugejaid eksitavaid skepsis-tiraade nagu neid juhatab sisse pealkirja lõpp:

„, et neoliberaalide majandusmatemaatilised mudelid pole suutnud arvestada finantsmullide ja investorite emotsioonidega, majandusteadlased vaidlevad rohkem teooria, mitte aga praktiliste kriisis tegutsemise probleemide üle. … Sellepärast otsivad paljud majandusteadlased ja poliitikud nn kolmandat või isegi neljandat teed (taevane arm- või teadlased koos poliitikutega kohe, üe). … Loodetavasti juba varsti kuuleme uutest majanduse arendamise mudelitest ja teedest (sic! üe).”

 Olles täielikult teadlik et tõsiteaduslikud makroökonoomilised mudelid ja teooriad ei peegelda kogu tõde, oleks nende propageerimine siiski vastutustundelisem kui lonkava loogikaga ning interpretatsiooniga destruktiivse teadus-skepsise ning -laimu massimeedias levitamine -koos sellest tuleneva kahjuga rahvuslikule majandusele – selle jätkusuutlikkuse õõnestamisega.

PS:

Vastus „Sirp“ vastusele

1)     „Sirp“ vastus 18.IV 10

 Tere
Aitäh tagasiside eest. Eks püüan ikka oma mõistmise piirides, ega üle ei
saa. Kultuuriga tegeledes olen aga tähele pannud, et nagu kultuurialased
arutlused, ei vanane ka sotsiaalteaduste alased mõtted üleöö ja iga
kirjarida toimetades ei pea tingimata seda teaduse viimase sõnaga mõõtma.
Mis ei tähenda jällegi, et see “viimane sõna” ei huvitaks, kui see
esseistlikult ja traditsiooniga suhestatult üldarusaadavalt lahti
kirjutatud on. Ja lahti rääkima ja kirjutama peab, sest asjatundmatusest
veelgi hullem on, kui vähesed asjatundjad pretendeerivad asja sedasi
ajamisele, et need, keda asi puudutab, seda vaid pimesi usaldama peavad.
tervitades
valle-sten maiste

2)     Vastus vastusele

a)     täiesti arusaamatu: kas kellegi „mõtete“ ilmsele sotsiaalsele ekslikkusele/manipulatiivsusele/kahjurlusele vihjamine on asjatundmatute pimestamine?

b)    muide, mtk Raig on oma avaliku pseudo euro-skeptitsismiga nii meie avalikule teadmusele kui ka rahvuslikule majandusele tohutut kahju teinud ja seda suures osas meie kultuuritoimetajate vastustundetule käpardlikkusele kes võtavad toimetada taevas teab mida kui see küllalt „esseistlikult“ välja näeb.

c)     nt Raig oli euroliitumise vastu nt „üldarusaadava“ argumendiga et peale liitumist suhkur läheb kallimaks (nii ka prof Reiljan ja Varblane) ja sellest ei jäänud mitte enam kui kukesammu kaugele maksumaksjale tohutu suhkrutrahvi kaela tõmbamise “teaduslik” alus!

d)    Raig oli õigel ajal 2007 koos Sloveenia ja Slovakkiaga  meie euroalaga liitumise vastane – ikka “üldarusaadavalt” olevat see olnud kinnisilmselt pea ees vastu müüri tormamine. Võimkonna poolt aga õige ajal ülemineku käkki keeramisega tehti kümnetes miljardites kahju rahvuslikule majandusele, seda enam et kohe mindi Maastrichti tarbekaupade inflatsioonkriteeriumi vähemalt viiekordsele rikkumisele 2008 (kinnisvarade inflatsioon võis ulatuda 20%ni) ja sellega kõikide hoiuste ostujõudu ühe aastaga kärbiti kõvasti üle 10% ehk, hävitati konkurentsivõime ja produtseeriti katastroofiline töötus. Veelgi enam –  RM äsjases kevadprognoosis on kirjas, et paari aasta pärast taastab valitsus jälle oma „pro-tsüklilise“ (vt tabelit SKT lõhe kohta) majanduspoliitika mis üldarusaadavas keeles ei näi tähendavat muud kui eelarve täitmisel eurotsooni oludes laastavalt kõrge inflatsiooni monentaarteooriate vastast vallandamist.

e)     Kõnealune “essee” aga ilmselgelt püüab avalikkust eksitada matemaatilise makro-majandusteaduse  pädevuse suhtes üldse ja lokaalselt isegi asjatundmatuses laimata – ilmselt manipulatsiooniga nagu oleks majandusteaduse piiratus meil süvamasu põhuseks  – mitte see et  poliitvõimurid, kellede hulgas ka mtk Raig kehkendab, ebakainelt roolis magama jäid (kui väljenduda üldarusaadavalt).

aprill 17, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: