Ülo Ennuste majandusartiklid

Meie majanduspoliitika paraneb peatselt

 

Eesti majanduspoliitika muutub peatselt vähemal määral asjatundmatuks/kõlvatuks

 Seda mitte naiivsest sotsiaal-poliitilisest lootusest et nt:

„Võõrandumise (poliitikavõõrandumise, üe) ohjamiseks ja demokraatia tugevdamiseks oleks vaja nii poliitika teadmistepõhisuse suurendamist erakondlike mõttekodade algatamise teel kui ka valijatepoolse kontrolli ja järelevalve tugevdamist kodanikuühenduste kaudu.” (J. Kivirähk, PM 29.V 10)

 Sest moodsa modelleeriva majandusteaduse alusel „teadmistepõhisust” ei saa suurendada mingite sporaadiliste asjatundmatuteliste mõttekodade kaudu vaid ainult ning ainult permanentsete modelleerimiskodade kaudu mis mehitatud põhiliselt teise astme kraadiga asjatundjatega väga mitmetel sotsiaal-majandus-poliitilistel erialadel (nt eelarve-, maksustamise-, heaolu-, monetaar-, institutsionaal-, määramatuse-, süsteemi-, infotehnoloogia-, statistika-, sotsiaalkapitali- jne-teooriate alal). Mis veelgi olulisem, „kodanikuühenduste” kontroll on teatavasti meie partokraatpoliitikutele sama mis tibutus hane selga.

 Veel vähem saab moodsa makroplaneerimise ja reguleerimise teooriate alusel teadmuspõhisust tõsta mingite hapuks läinud andmete alusel tehtud nn mitteasjakohaste inimarengu aruannete abil, nagu meil samuti naiivselt loodetakse. Veelgi vähem aga nn arengustsenaariumite produtseerimisega. Nimelt viimastes välistatakse täielikult valitsuste asjatundmatute/kõlvatute jätkusuutmatute majanduspoliitikate rakendamise võimalused ehk välistavad seega valitsuste ratsionaalsete käitumiste stsenaariumid (nt kombineeritud arengustsenaariumite sihistamise) – sõnaga, uhavad beebi koos pesuveega.

 Suveräänpoliitilise võimkonna majanduspoliitikat suudab efektiivselt koordineerida/mõjutada/stimuleerida ainult samaväärne kuid suurema tingimisjõuga võimkond. Ja seda võtet on euroala peatselt teadmuspõhiselt rakendamas nn Euroopa Semestri mehhanismi kaudu (vt nt remarki http://uloennuste.wordpress.com/2010/05/25/ettekuulutused-euro-apardumisest-ei-ole-makrookonoomiliselt-tosiseltvoetavad/).

Skemaatiliselt toimub selles mehhanismis euroala liikmesriikidele nt kohesioonifondide jaotamine, hääleõiguse andmine, alale kuulumine, liitu kuulumine vms, kõige selle üle osutamine toimub kvalifitseeritult ja seda eeskätt liikmesriikide eelarveeelnõude arutelude käigus.

Elementaarne, et nt Põhjalast (mis kubiseb permanentsetest tippmajanduslikest makro-ökonoomilistest modelleerimis-meeskondadest, -keskustest vms) nähakse kergesti läbi kas nt Eesti eelarveprojektis on piisavalt otseseid vahendeid traagilise töötuse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, kas selles on näha et kõrvaldatakse rahvusvaheliselt investeeringutekonkurentsi mõttes kõlvatu 0-kasumimaks, mis muide õõnesta Eesti enda jätkusuutlikkust igat moodi, kuivõrd moonutatud populistliku vaegstatistika alusel projekt üldse koostatud jne jne. Kui eesti võimkond ei kuuletu taolistele märkustele ning sellest määratavale koordinatsioonile siis loomulikult tuleb esmalt ilma jääda vägagi kopsakatest brüsseli toetustest kuni sellest liidust välja arvamiseni.

 Küll siis hakkab ehk  meie partokraatiale kah koitma, et moodne makroökonoomika on täppisteadusena (kuni institutsionaalset määramatust täpselt arvestav) täiesti olemas (et ei ole nii et justkui mingi väheusaldusväärne must luik teeb kõiki tsükleid, et tegelikult teevad ilma ikkagi väga-väga palju valgeid idiosünkraatseid luiki kes kõik tulevad üle lugeda ja kaaluda ning kõigi nende käitumist reguleerida ja seda õigesti).

juuni 1, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: