Ülo Ennuste majandusartiklid

Rahvusliku majandusteadmusruumi risustamine tingib tohutuid rahvuslikke majanduskaotusi (Köide n+1)

 1) järjekordselt loeme nt ÄP.ee 13.VI-st: „„Mina tahan, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond ja meie majandus oleks regioonis kõige kiiremini kasvav. Tahan, et Eestis saaks põhjamaiselt parimat haridust. Toetudes oma lemmiklaulu sõnadele: tuule suund on nord, nüüd on Eesti kord,“ lausus Ansip.

– taevane arm:

a. “tuule suund on nord,” – mis ajast siis meie tuule suund selline on? Meie rahvusliku sotsiaalkapitali ja heaolu arendamise poolest on meie domineeriv majanduspoliitika olnud viimastel aegadel ikka ennem kreekasuunatuuline, vastupidiselt põhjamaisele.

b. tõepoolest * (vt nt http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&pdftype=1&fid=7666680&jid=JOI&volumeId=6&issueId=02&aid=7666672 ), selle tõsiteadusliku uurimuse järgi kreeklanna Asimina Christoforou poolt, on Eesti ilmselt üha rohkem liikunud Põhjala sotsiaal-majanduslikust institutsionaalsest konstellatsioonist (inimarengu ja hariduse dünaamika, sootsiumi haldusosaluse, tsiviliseeritud regulatsioonide, majandusliku ebavõrdsuse jne) Vahemere-Äärise institutsionaalsete tüüpide poole, kui mitte öelda et Vene-Kremli süsteemi poole.

c. muide, naljakas küll, et kuna nt Põhjala 1% SKT tõusu vastab absoluutselt ca 3-4%-le Eesti omast, tänu meie kolm-neli korda madalamale majandustegevuse tasemele, siis tempo osas tõesti matemaatilises mõttes oleks meil isegi võimalik “regioonis kõige kiiremaks” osutuda, kuid see oleks ainult tühipaljas jagamistehinguline illusioon ilma majandusliku sisuta mida saaks kuidagigi leivale määrida.

d. “et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond”  – praeguseks ongi ilmselt juba meil välja arendatud „parim ettevõtluskeskkond“ – kuid seda eeskätt rahvusvahelisel kõlvatu kasumimaksude pesemise mõttes. Tõepoolest 0-kasumimaks ei ole siia mitte ainult meelitanud välismaiseid (ka kremlistidega seotuid) riski-investoreid oma kasumeid tulumaksust pesema, vaid ka residentinvestoreid otseinvesteeringuid siit väljamaale lekitama (EP statistika järgi 2009 voolas Eestist investeeringuid välja üle 20 miljardi, siia sentigi maksudeta tasumata kasvõi nt maanteede kulutamise või keskkonna kaudse reostamise eest).

2) a. on meie arukad makro-asjatundjad korduvalt avalikult väitnud, et viimase kümnendi jooksul on Eesti eelarve kaotanud ligemale poolsada miljardit laekumisi ainuüksi 0-kasumiaksu tõttu, lisaks et praegu masuga ja sellest väljapääsemisega venitamisega (eeskätt kärbete tõttu) iga aasta kaotab sisemajandus jooksvalt ainult rekordtöötuse tõttu kümneid miljardeid rahvuslikke tulusid, et kärbete tõttu on investeeringud ja hõive vähenenud oluliselt ja seega kogu rahvusliku majanduse jätkusuutlikkus langemas jne  b. moodsa makro-ökonoomika järgi on taolised kaotused eeskätt tingitud rahvusliku majandusteadmusliku ruumi madalast kvaliteedist ja majanduspoliitikute ebakompetentsusest, eeskätt poliitiku poolt teadmusruumi populistlikust manipuleeritusest/risutusest,  à la “tuule suund on nord” ja see justkui puhuks meid koos partokraatlikust võimkonnaga iseeneslikult-tsükliliselt Põhjala heaolu rüppe – ei ole vaja mingit kompetentsi, ei ole vaja mingeid regulatsioonide täiustamist, las aga endiselt rahvuslik kapital voolab maksustamata eksootilistesse lõunamaistesse rämpsprojektidesse koos meie spetsialistidega edasi, ei ole vaja populistlikku võimulpüsimise valimiskampaanialikku silmamoonutamist ohjata (vt teoreetiliselt täpsemalt nt Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39).

______________________________________________

* A. Christoforou. 2010. Social capital and human development: … Journal of Institutional Economics, 6:2, 191-214 (võrgus vabalt saadav)

Abstract

In this paper, we offer an empirical investigation of the relationship between social capital and human development across European countries for the post-war period. We argue that social organizations contribute directly to broader welfare aspects of development as part of the third sector of the economy, which undertakes the provision of public goods, such as health and education, in synergy with state institutions. This is counter to views that associate social organizations with anti-growth rent-seeking and lobbying activities. We begin with a multivariate regression analysis, which reveals that membership in social organizations is positively associated with human development, along with state institutions of public expenditure and the quality of governance. We then conduct a case study analysis to explore further the historical and cultural contextual factors of European welfare systems that determine the capacity of third sector organizations to enhance generalized co-operation, synergistic relations and social welfare against particularist interests.

//

juuni 14, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: