Ülo Ennuste majandusartiklid

Veel enam kui masu rohkendab võimkondade seadusrikkumisi, veel enam võimendavad nende seadusrikkumised masu

 Seda viimast nii otseselt kui kaudselt ning nii põhiseaduse/välislepete kui ka alamastme seaduste puhul, seda nii parlamentide, valitsuste kui ka igas muus kaliibris alamastme võimkondade poolt.

 Otseselt valitsuse poolt välislepingu rikkumise kahjude markantseks näiteks on „suhkrutrahvi” epopöa: paušaalselt kaotus eesti maksumaksjatele ligemale miljard (kümned rahvusliku väärtusega sambad), seda nii majandusliidu turureeglite solkimise kui ka brüsseli ametkondadele moonutatud andmete esitamise eest.

 Samasse kategooriasse kuulub majandusteoreetiliselt ka Riigikogu poolt  0-kasumimaksu kehtestamine, mis esiteks on euroliidu direktiivide mõtte järgi kõlvatu konkurentsi võte välisinvesteeringute alal partnerriikide suhtes, ja mis veelgi hullem, seoses majandusseaduste sisulise ebakompetentse rikkumisega, ka otseselt kahjustanud Eesti majandusarengut kümnetes miljardites, seda nii eelarvelaekumiste kängumise kui ka otseinvesteeringute väljavoolu mõttetu stimuleerimise kaudu (EP statistika järgi mullu väljavool ca 20 miljardit ehk samas kaliibris eurotoetustega).

 Meie Põhiseaduse vaimu otseseks rikkumiseks on eeskätt varade konfiskeerivad maksustamised. Nt kuuluvad taoliste hulka eramumaade maksud (ilma tuludeta varale pannakse maks peale, mis sisuliselt on järk-järguline konfiskeerimine, kusjuures Põhiseaduse järgi võib konfiskeerida ainult kohtulikult). Kõige naljakam on aga see, et isegi EU Keskpanga president Trishet lõppude lõpuks on jõudnud arusaamisele et inflatsioon on maks (intervjuu Der Spigel mais). Tõepoolest, see on maks eeskätt hoiustele, seega suures osas konfiskeeriv maks, muide ainuüksi 2008 kaotas selle maksu tõttu meie sisemajanduses hoiustajad kümneid miljardeid.

 On pikemata selge, et eriti konfiskeerivad maksud ja muud kõlvatud maksud vähendavad oluliselt meie tilluriigi (majanduslikult osakaalult tuhandik euroliidust) kui terviku usaldusväärsust rahvusvaheliselt kuid eriti ka sisemajanduses toimijate/osaliste vastastikkust usaldust (suurendavad usaldamatust, seda meil eriti võimendatult etnilise killustuse tõttu) ning sellega kaudselt vähendavad rahvusliku arengu jätkusuutlikkust (nt äsja Ateena Ülikoolis tehtud uuringu järgi on meil sotsiaalse usalduse tase nt kaks korda madalam Põhjala rahvaste omast ehk kreeklastega samal tasemel, sama majandusliku võrdsuse osas, koos sellest tulenevate sotsiaal-majandustegevuse vaegustega (vt ajakirja JOIE 2010 6-2 Asimina Christoforou).

juuni 17, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: