Ülo Ennuste majandusartiklid

Kolm kommi

 A) Eva Lepik (PM 19.VI): „Esiteks, ajakirjanikel lihtsalt puudub kompetentsus, et kriisi ratsionaalselt käsitleda.

Nad pole selles asjas targemad kui enamik inimesi, kes lähtuvad inimtaju universaalsest strateegiast, milleks religiooniantropoloog Stewart Guthrie’ järgi on «avastada võimalikult palju tähendust, tõlgendades asju ja sündmusi kõige tähendusküllasema mudeli abil» («Faces in the clouds: a new theory of religion», lk 61). Selleks mudeliks on inimene ise, inimese jaoks kõige tähendusrikkam entiteet.” –

 a. kõik õige, kuid kahjuks ka enamikul majandusteadlastest puudub majanduskriisi olemuse mõistmiseks tarvilik spetsiifiline makroökonoomiline/monetaarteoreetiline/jne kompetents, sest majandusteadusel on sadu lahknevaid harusid ning igas nendes kümneid olulisi osakoolkondi – mis võivad vaid riivata kriisiökonoomikat, nt kasvõi ärijuhtimine mis oluliselt erineb avaliku majanduse haldamisest jne.  

b. mis veel hullem, ka makroökonoomikas ei ole üks asjatundja veel miski    tegija, siin on vaja käsitleda suuri mudeleid mis nõuavad meeskondi.

 c. mis veelgi hullem, avalikku majandusteadmusruumi on väga kerge risustada, ja sellega asjatundmatuid manipuleerida, seda nii massimeedia kui ka igasugu hoovkonnaklounide poolt. Nt praegu paistab silma ühelt poolt eriti inglise euroskeptikute üritused eestlaste teadmuses kiilu lüüa euro usaldusväärsuse ja tegelikkuse vahele, samas teiselt poolt, brüsselilähedaste  mõningate arvamusvaatide (think tanks) klounaadid eesti majanduspoliitika ülistamise alal.

 B) PPM juhtkiri 19,VI väitis: „”Eesti jätkab Euroopas boonuspunktide kogumist aruka majandus- ja rahanduspoliitika eest. ” –

a. arukas oleks olnud kui see eurole üleminek oleks juba kaks ja pool aastat seljataga ja praeguseks oleks nt meil 75 tuhat töötut vähem kaelas või nii, välisvaluutas (sic!) koguvõlakoorem nt 100 miljardit vähem kaelas jne

b. praeguseks on Komisjonilegi selge, et Maastrichti kriteeriumid ei ole languse puhul sugugi arukad, piisavad (nt puudub töötuse määra piirang), ja küllaldase institutsionaalse raamistikuga, seda eriti juhtudel kui mõnedel liikmesriikidel endil ei ole makromajanduslikku kompetentsi ollagi: nt on meil sisemajandus võtnud kaela suured kogulaenud ja seda välismaalt (sic!) ning samas jäetud kasutamata sisemaiste võlakirjade arukas võimalus, samuti arukate kasumimaksude taastamise võimaluse, aruka tulumaksude progresserimis võimalused jne, mis veelgi hullem – on kasutatud kõrget inflatsiooni kui maksu eelarve positsiooni parandamiseks ja sellega konkurentsivõimet kahjustatud

c. taoliste prohmakate välimiseks hakatakse eeskätt asjatundmatute riikide eelarveeelnõusid Brüsselis liistule tõmbama enne eelnõude parlamendi kätte andmist, nt vaadatakse kas nendes on meetmed töötuse vähendamiseks, majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, kas on võimalusi ebaotstarbekate kärbete vähendamiseks jne

d. muide isegi PM Ansip on sellest aru saanud ning lubanud enam mitte kiidelda eesti arukusega ja teiste ees kelkida partnerriikide õpetamisega, loodame te seda kah Kreeka puhul, kahjuks pole arvamustoimetused veel teadmatuse unest ülesse ärganud

  C) Ühes viimases PMi kommis Sipsik küsis, et ” Kas veel keegi meie maal on suuteline üldse erapooletult arvutama, milline on ELi kuulumise majanduslik tagajärg meie jaoks.”  –

 a. kunagi pole kedagi olnud kes oleks üksi suutnud seda teha (nõuab töötamist suurte makrotasakaalumudelitega seega meeskondadega)

 b. kuni 2004 sellised meeskonnad olid sest olid teadusjuhid ja makro-eksperdid kes entusiasmist ja patriotismist ning teadlaseeetikast seda tegid, aga paljud on nendest meie hulgast lahkunud (U. Mereste, V. Vensel, U. Sepp, T. Rajasalu, ja veel mitmed) ja uusi vastavaid teise astme kraadiga pole riik enam ette valmistanud või on need nurka surunud

c. kuid 1995-2004 jõuti siiski teha mõningaid kvaliteetseid kollektiivseid euroliitumise prognoose mis on osutunud õigeteks (majandustõusule lisa vähemasti 2%, eurotsooniga liitumine mitte enne 2008, agressiivsetest venemõjudest suures osas pääsemine jne), kahjuks ei suudetud prognoosida ebakompetentse  partokraatliku majanduspoliitika domineerimist ja sellest tulenevat teadmusruumi ja poliitika risustamist eeskätt naiiv-friedmanismiga ning sellest tulenevat riske (nt inflatsiooni kui maksu kasutuselevõtt vms)

 d. parafraseerides Sofi’t võiks öelda et praeguses meie poulistlikult risustatud avalikus sotsiaal-majanduslikus teadmusruumis meil isegi ahvi võidaks nimetada makro- või finanantmajandusteadlaseks, ja mingitki lootust pole mingit erapooletut pädevat makroökonoomilise struktuuranalüüsi permanentset meeskonda kokku seada, lisaks sellele et nt momendil nt eriti inglise euroskeptikud püüavad omakasulikult eestilarengutele kaikaid kodaratesse toppida (nt inglise europarlamentääri-euroskeptiku intervjuu 16.VI TVs, mis võib ilma teisese teaduskraadita vastaval alal kodaniku kergesti ära lollitada, nt tavakodanik ei saa aru saamagi et rootsi kroon ja eesti kroon ei pole usaldusväärsuselt võrreldavad või mis asi usaldusväärsus üldse on ja kas seda saab leiva peale kohe määrida).

juuni 20, 2010 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Kas Te võiksite natuke pikemalt kirjutada usaldusväärsusest?

    kommentaar kirjutas Kaarel | juuni 20, 2010 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: