Ülo Ennuste majandusartiklid

Aeg meie majandus-poliitika mõtte järjekordseks äratamiseks: kriisi-järgsel Euromaal jäävad Maastricht’i  kriteeriumid ainult nurgakivikeseks

  Pöördelisel 2004 magati meil suureks rahvuslikuks kahjuks olulises osas maha arusaam et pääsesime sisse tsiviliseeritud majandusliitu mille eesmärgiks eeskätt on liikmesriikide majanduslik kooperatsioon, ja mitte üksteise maksumaksjate vastastikkune alt-tõmbamine. Seda nt liidu suhkruturu solkimise ning seoses selle lisaks Brüsselisse sohkinfo sokutamisega meie identiteedist kui moosikeetjast rahvast vms, või liidu kapitalituru konkurentsile kõlvatumaitselise 0-kasumimaksu niši sissekiilumisega, rääkimata meie euroalale siirdumise vastutustundetu mõttetu venitamisega kolme aasta võrra vms.

 Pöördelise 2010 mai puhul näikse jälle meil mitte taibatavat et Brüssel on kriisist õppust võtnud ja just mais kuulutas avalikult välja kriisi-järgse liikmesriikide koordineerimise uue kontseptsiooni: tsentraalselt kõrvalmaksetega stimuleeritud koordinatsiooni, eeskätt Euroopa Semestri mehhanismi vormis.

Muide, majandusteoreetiliselt on see täiesti mõistlik samm ja teisiti ei saa see ollagi sest nii Herman Van Rampuy kui ka Olli Rehn on tugeva majandusteoreetilise taustaga, samuti nende meeskonnad.

 Mis meile kõige olulisem mitte maha magada on see et Euroopa Semester ei keskendu liikmesriikide eelarvekontseptsioonide liistule tõmbamisel ja selle alusel euroliidu toetuste jagamisel mitte eeskätt Maastricht’i kriteeriumitele vaid kriisijärgselt kõige olulisematele nähtustele: kas liikmesriikide eelarveprojektides on piisavalt meetmeid hõive ja majanduspotentsiaali taastamiseks ja töötuse (meil katastroofiline) vähendamiseks, kas eelarves on arvestatud kogu liidu konkurentsi konvergentsi seisukohalt optimaalsete maksureformide (meil olukord kasumimaksu osas traagiline) jõustamisega, kuidas on ikka majanduse kogu (sic!) välisvõla koormusega  jne. Ja kui mitte kuuletuda, siis tuleb Brüsseli toetustest ilma jäämisega arvestada.

 Kuid mida me siin näeme ja kuuleme: meie võimurid küll on lõpetanud maksuvaidluse vaikuse, kuid kuskilt ei ole kuulda et vaidluses keegi üldse taipaks, et meie maksusüsteem peab hakkama harmoniseeruma meie partnerite omaga. Mis veelgi hullem, üldse püütakse võimkonna poolt maha vaikida meie katastroofiline töötus –  kuna see polevat üldse Maastricht’i probleem ja seega ebaoluline, samuti nagu kirstutoetus või suur välisvõlgnevus.

juuli 16, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: