Ülo Ennuste majandusartiklid

Aeg meie majandus-poliitika mõtte järjekordseks äratamiseks: kriisi-järgsel Euromaal jäävad Maastricht’i  kriteeriumid ainult nurgakivikeseks

  Pöördelisel 2004 magati meil suureks rahvuslikuks kahjuks olulises osas maha arusaam et pääsesime sisse tsiviliseeritud majandusliitu mille eesmärgiks eeskätt on liikmesriikide majanduslik kooperatsioon, ja mitte üksteise maksumaksjate vastastikkune alt-tõmbamine. Seda nt liidu suhkruturu solkimise ning seoses selle lisaks Brüsselisse sohkinfo sokutamisega meie identiteedist kui moosikeetjast rahvast vms, või liidu kapitalituru konkurentsile kõlvatumaitselise 0-kasumimaksu niši sissekiilumisega, rääkimata meie euroalale siirdumise vastutustundetu mõttetu venitamisega kolme aasta võrra vms.

 Pöördelise 2010 mai puhul näikse jälle meil mitte taibatavat et Brüssel on kriisist õppust võtnud ja just mais kuulutas avalikult välja kriisi-järgse liikmesriikide koordineerimise uue kontseptsiooni: tsentraalselt kõrvalmaksetega stimuleeritud koordinatsiooni, eeskätt Euroopa Semestri mehhanismi vormis.

Muide, majandusteoreetiliselt on see täiesti mõistlik samm ja teisiti ei saa see ollagi sest nii Herman Van Rampuy kui ka Olli Rehn on tugeva majandusteoreetilise taustaga, samuti nende meeskonnad.

 Mis meile kõige olulisem mitte maha magada on see et Euroopa Semester ei keskendu liikmesriikide eelarvekontseptsioonide liistule tõmbamisel ja selle alusel euroliidu toetuste jagamisel mitte eeskätt Maastricht’i kriteeriumitele vaid kriisijärgselt kõige olulisematele nähtustele: kas liikmesriikide eelarveprojektides on piisavalt meetmeid hõive ja majanduspotentsiaali taastamiseks ja töötuse (meil katastroofiline) vähendamiseks, kas eelarves on arvestatud kogu liidu konkurentsi konvergentsi seisukohalt optimaalsete maksureformide (meil olukord kasumimaksu osas traagiline) jõustamisega, kuidas on ikka majanduse kogu (sic!) välisvõla koormusega  jne. Ja kui mitte kuuletuda, siis tuleb Brüsseli toetustest ilma jäämisega arvestada.

 Kuid mida me siin näeme ja kuuleme: meie võimurid küll on lõpetanud maksuvaidluse vaikuse, kuid kuskilt ei ole kuulda et vaidluses keegi üldse taipaks, et meie maksusüsteem peab hakkama harmoniseeruma meie partnerite omaga. Mis veelgi hullem, üldse püütakse võimkonna poolt maha vaikida meie katastroofiline töötus –  kuna see polevat üldse Maastricht’i probleem ja seega ebaoluline, samuti nagu kirstutoetus või suur välisvõlgnevus.

Advertisements

juuli 16, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: