Ülo Ennuste majandusartiklid

NB: Brüsselil ei ole siiani veel õigust liikmesriikide statistikaid auditeerida

 Taolisi uskumatuid tõiku Euroliidu haldamistõrgete kohta saaks avalikkus üldiselt hõlpsalt teada nt The Financial Times lehest. Kahetsusväärselt aga selgub, et seda lehte on meie pealinnas tänavu saadaval vist veel ainult kahes avalik-õiguslikus raamatukogus. Seejuures RR lisab märkuse et FT ainu eksemplari värsked numbrid on jooksvalt Riigikogu käes (sic! kus siis veel mujal, muide dekaan Vensel’i aegu oli ainuüksi TTÜ majandusteaduskonnal vähemasti pooltosinat).

 Selle teaviku defitsiidiga on muidugi vähemalt osaliselt seletatav nii meie võimurite, teadurite ja ka publiku tohutu statistiline kirjaoskamatus. Nt äsjase II kv töötuse statistika kommenteerimisel ei meie gurud, professorid, ajakirjanikud, intellektuaalid, kommihoolikud jne ei märganud, et II kvartali jooksul on 3000-5000 töötut (arvestades statistiliste hinnangute ligikaudsust) meie statistikast kaduma läinud – haihtunud. Tõepoolest: töötute arv olla kahanenud  rohkem kui kasvas hõive, kolm-kuni viis tuhat kadus vaateväljast nagu vitsad vette – kuhu vahe sai jääb selgitamata, äkki siirdus välismaale, kas igaveseks, koos siin saadud haridusega, koos räige majanduspotentsiaali siirdega.

 Samas üks akadeemik (mõningate valitsus apologeetide järgi suur töötus ongi progressi mootor nagu kõrge inflatsioongi) andis kohe kuku raadios selgitusi et nii registreeritud töötus kui hinnanguline töötus on tõest kaugel, et kumbagi katastroofiliselt kõrget taset ei maksa tõsiselt võtta. Taevane arm, need mõlemad näidud on tõesed, sest need kirjeldavad erinevaid nähtuseid, probleemi erinevaid tahke. Muidugi mõlema näidu usaldatavuse juurde kuuluvad erinevad usalduspiirid, aga selle on meie statistikud unustanud. Muide soomlastel on rahvuslikus statistikas ka kaks sisuliselt erinevat inflatsiooni indeksit, mõlemat läheb Põhjalas tõepärase pildi jaoks hädasti tarvis.

 Veelgi õudsem tants käib parajasti meie avalikkuses äsjaste II kv rahvusliku toodangu kasvutempo ümber, eriti selle võrdlemisel liikmesriigiti. Täiesti „unustatakse” ära, et mida madalam on liikmesriigi majandustase, et seda ägedamad tulevad kasvutempod. Teiste sõnadega, erinevatesse majandustasemete klassidesse kuuluvate liikmesriikide kasvutempod ei ole sisuliselt võrreldavad. Nt Soome II kv 4,8% ja Eesti vastav 3,5% ei ole sisuliselt võrreldavad sest need on mõõdetud erinevate „mõõdupuudega” – meie oma ca kolm korda lühemaga mis kokkuvõttes absoluutnäitude suhtes annab antud juhu kuni viis korda eksitavaid võrdlusi .

Mis aga puutub kasvutempo prognoosidesse, siis siin  isegi meie kõige suuremad gurud unustavad lisamata et ilma kiirete põhjalike kardinaalsete majandusmehhanismi reformideta on uus langus vältimatu sest praegu ilmselt mitte ainult inimkapital ei voola järjest kiiremini välja vaid samuti ka investeeringud pagevad ja samuti kaovad meie majandusest maksustamata ning statistikast nagu vitsad vette koos majnduspotentsiaaliga.

august 13, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: