Ülo Ennuste majandusartiklid

Komistuskivi

 Reedel 13. hapukurgikuu statistikateatist takseerides ei ole justkui kellegil, isegi poliitilistel vaimuhiidudel, selle kuumaga juhtumist olnud komistada ühe tagasihoidliku lause otsa:

 „Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu II kvartalis 34 000 võrra (5,7%) vähem.”

 Seega: teatava üldtunnustatud statistilise näitaja/konstruksiooni järgi vähenes Eestis aastaga töösse rakendatute arv (Mereste 2003 määrang) reaalselt (üsna usaldusväärsetel suures osas registreeritud andmetel) üsna oluliselt.

 Midagi paradoksaalset selles lauses küll ei ole kuigi see räägib vastu samas avalduse afišeeritud töötute olulisele vähenemisele. Muide sellised vasturääkivused statistika indikaatorite vahel on üsna tavalised: nt üle-mullu rääkisid meil üksteisele risti vastu ka majandusliku ebavõrdsuse vähenemine kvintiiliti ja vaesuse suurenemised riski-rühmiti.

Aga taolised ähmasuse värgid osutuvad tõsiseks probleemiks kui hakatakse valimiskampaaniaid tegema majanduspoliitikat sihistamise vallas. Viimase legetiimsuseks tuleb tingimata silmas pidada, et tuleks tugineda eeskätt võimalikult usaldusväärsetele andmetele, ja antud juhul nii registreeritud kui ka hinnangulised töötute arvud on suhtelist ebakindlamad reaalsuse kirjeldajad, kuigi poliitiliselt suupärasemad, kui hõive.

Igatahes kvaliteetse/usaldusväärse majanduspoliitika sihistamiseks, meie praeguse super-töötuse leevendamiseks, ei tohi silmist lasta hõive kujunemist, ning ka seda et mis meil selle ilmselt siiani kestva hõive- ja seega ka majanduspotentsiaali-languse peamisteks juurteks on.

Asjatundjate laialdastest debattidest (vt nt   http://blogs.ft.com/economistsforum/2010/08/we-need-more-quantitative-easing-to-create-jobs/)

 Näib koorduvat, et olulist rolli hõive räiges vähenemises mängivad kindlasti nii mittearukad eelarvekärped kui ka liigsed monetaarkitsendused, jah ka räige etniline lõhestumine. Seega vaevalt et hõive tõesti olulist taastamist oleks võimalik saavutada ilma fiskaalse ekspansioonita ning monetaarse relaksatsioonita, rääkimata  no parasan  poliitklannide rangemast talitsemisest et nad ei sekkuks tööturu konfliktidesse.

 Hämmastavalt kergesti näib mõnigi prominentne uisapäisa ümberilma ja punkreid laskev parempoliitik oma kaarte maha mängivat, teadagi kellele, sellega, et nt kasvõi pakub omalt poolt töötuse hindamise aluseks separaatselt täiesti usalduslikult nõrka indikaatorit nagu registreeritud töötus, ning jääb seejuures veel kanapimedaks et meil on edenemas otseinvesteeringute/töökohtade otsene väljakantimine: a. esimene eeskätt praeguste töö-/töötute-turu absurdreeglite puhul langeb töötus aja-piki iseenesest nagunii automaatselt, rääkimata seejuures spetsialistide pagemise mahitamisest koos inimkapitaliga, ning b. praeguse absurdse 0-kasumiaksu mahitusel kapitali lekkimine jätkub nagunii suurendades edasi ebavõrdsust ning vaesust ja sotsiaalseid/etnilisi pingeid – mittekohaseid Läänemere-Äärises.

august 19, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: