Ülo Ennuste majandusartiklid

Üks õiendus

Kahjuks, majandusteoreetiliselt, eeskätt komplementaarsusprintsiibi tõttu, ainult reaalsektori käsitlemisega piirdumisel mingeid kvaliteetseid tulemusi taolise organisatsiooni poolt nagu Eesti Arengufond loota pole. Seda isegi nii mistahes strukturaalse fokusseerimise või isegi toodete või tehnoloogiate agregeerimise puhul.

 Häda on selles, et makroökonoomilised probleemid on reaal/institutsionaalsed, ja masudes eriti viimased. Viimaste alal aga tarvilik kompetentsi tase AFil näib puuduvat. Nt Pärna väidab PM 16.IX-s eksitavalt et „välisraha sissevool on … üle viie korra vähenenud” – tegelikult on probleem hoopiski vastupidine: Eestist kodumaise raha väljavool, on meie süvamamas masus kui partneritel, katastroofiliselt suurenenud, samuti nagu spetsialistide väljavool!

 Viimased hädad on just eeskätt aga institutsionaalsed: ilmselt tingitud nii majandusmehhanismi tõrgetest: eeskätt äpardliku 0-kasumimaksu seaduse praak, regresseeruva tulumaksusüsteemi praak, kogu maksusüsteemi tasakaalustamatusest jne; kui tingitud ka jooksva majanduspoliitika ilmsest käpardlikkusest: eeskätt valitsuspoolese inflatsiooni üleskruvimisega ning sellest tingitud konkurentsivõime vähendamisest, seda mistahes innovatsiooni tasemel  ja AFi mistahes ressursside ning kompetentsi juures reaalstrukturaalses vallas (kuigi see oli aastaid valitsusele mugav poliitika eelarve täitmiseks, eriti 0-kasumimaksu ja tulumaksu regressiivsuse vigade kompenseerimise mõttes).

*Lisa

Süsteemi efekti z kõige lihtsustatum komplementaarsusmudel kahe mõjuri puhul (nt innovatsiooni kvaliteet reaalsektoraalses struktuuris x ja innovatsiooni kvaliteet institutsionaalses struktuuris y):

                         z = (1, kui x=1 ja y=1)&(0, kui x/y<1),

 seega ainult ühe komponendi kvaliteedi tõstmine tarvilikule tasemele ei anna effekti (nt reaalstruktuuri kvaliteedi tõstmine ei anna effekti kui samal ajal nt maksumehhanismidest ei kõrvaldata ülemäärane hindade deformeerimine nt ülemäära kõrgete käibemaksudega (tasakaalustamaks nt 0-kasumimaksu) ja seega kõrge hinnatasemega nullides ekspordi tõusu). 

september 17, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: