Ülo Ennuste majandusartiklid

Spikker

Majandusteoreetiline* spikker: meie rahvusliku majandusheaolu jätkusuulikkuse komistuskividest

 A) kõlvatult/ebaoptimaalselt lame-lünklik tulumaksusüsteem:

a) liigse lamedusega fabritseerib/propageerib kõlvatult rahvale eeskätt ebaõiglast majanduslikku ebavõrdsust ja seega sotsiaalkapitali- ning üldist rahvuslikku eetika-vaegust jne ning sellega heaolukaotust**

b) lisaks eriti kõlvatu tulumaksu lünk 0-kasumimaksu näol mis on läbi lillede ka rahvusvaheliselt tunnistatud otseinvesteeringute konkurentsi alal kõlvatuks sest tingib Eestist kapitali väljavoolu maksustamata kujul ning seega otseselt kahjustades rahvuslikku heaolu ning alandades riigireitinguid

 B) kõlvatult/ebaoptimaalselt tasakaalustamata üldine maksusüsteem:

a) liialt suur osakaal turuhindu moonutavatel maksudel mis tingib nii väliskaubanduse konkurentsilangust kui maksude varjatud kallutamist vaesema rahva kaela

b) liialt suur osakaal tööjõumaksudel ilmselt 0-kasumimaksu kompenseerimiseks mis pärsib hõivet (muide, tänavu ilmselt hõive veel langeb, vt ka http://uloennuste.wordpress.com/2010/09/15/selected-estonian-key-heterodox-macro-economic-retrospectiveprospective-indicators-sept-2010/)

c) inflatsiooni tõstmise kasutamine eelarve tulude suurendamiseks/maksuks, sellega kaasnevalt liigsele laenamisele õhutamisega nii koduperesid kui ettevõtteid ja säästude pärssimisele

C) ortodokssel eeskätt eksitaval tasakaalu mõistel põhinev riigieelarve:

a) nagu oleks rahvuslik turumajandus valitsuse poolt mittereguleeritav ja regulaarselt tsükliline, nagu valitsusel oleks käed lühikesed turumehhanismide tõrgete kõrvaldamiseks (nt tulumaksuseaduste täiendamiseks) nagu tööturul töötute arvu vaba suurenemine tasakaalustaks finantskriisi automaatselt

b) nagu oleks eelarve tasakaalustamine võimalik ainult kärbete või ülejääkide ning rahvuslike varade müügi kaudu, seega oluliselt mitte adaptiiv-optimaalselt maksukoormust ning valitsussektori võlga reguleerides**** vastavalt kujunenud olukorrale (muide, ei maksa unustada, et lastele ja lastelastele ei oleks meil kõlbeline pärandada ka lagunenud rahvuslikku majandust ainult selle pärast et valitsus tahtis euroliidule „säästlikkuse” alal käilakujuks olla, samas üldse unustades et euroliidus ikkagi ülemäärast töötust loetakse ebamoraalseks jne)

c) eelarve koostamisel aegunud ja usaldushinnanguteta ning lünkliku administratiivstatistika kasutamine (EL Komisjon ei oma siiani õigust liikmesriikide statistikaid auditeerida), seda eriti sotsiaal-majanduslike ning – kapitali näitude osas (nt kui palju tööjõudu hiljuti emigreerunud, kuipalju välisinvestorite investeeringutest olid spekulatiivsed (ei loonud töökohti) ja palju kodumaistest välisinvesteeringutest luhtusid; viimased gini näidud avaldatud 2007 kohta, isegi esialgsete näitude kohta ei anna meie statistikaamet mitte mingeid usaldushinnanguid jne).

D) sotsiaal-majandusliku teadmusruumi madal kvaliteet:

a) makromajananduslike tõsiteooriate populistlik/kildkondlik laus-väärtõlgendamine ja väänamine (nt nagu Friedman ise oleks alati mistahes parempoolsele kildkonnale mistahes kasulike kuid rahvuslikule majandusele terviklikult ning pikemas perspektiivis kõigile kahjulik-absurdsete meetmete (nt tasulise hariduse) autor; nagu oleks tasakaalutu majandusliku ebavõrdsuse keskkonnas võimalik tööviljakust tõsta, innovatsiooni teaostada, soliidset  välisinvestorit hõlmata jne)

b) ei saada üldiselt üldse aru euroliidu kui majandusliidu olemusest (nt suhkrutrahvide kaelatõmbamine) ja järjekordselt ei saada mitte aru euro-alal olemise vastutusest (nt juba asuti rikkuma euro-ala inflatsioonipiiri 2%, mis kahetsusväärselt ühtlasi võib tähendada Eesti konkurentsivõime edasist langemist ning hõive jätkuvat vähenemist jne)

c) ei saada meie võimurkonna majanduspoliitikute poolt aru et avaliku majandusteadusliku ruumi populistlik lausrisustamine ja mürgitamine valimiskampaaniates on mitte ainult meie rahvuslikku majanduspotentsiaali õõnestav vaid nüüdsest kogu eurotsooni reputatsiooni kölvatult solkiv ning seega, esmaspäeva õhtul osaliselt kinnitatud euroliidu uue stabilisatsioonimehhanisi järgi*****, ilmselt mitte enam Brüsselist noomitav – vaid lausa rahaliselt trahvitav.

____________________________________

 *Lähtudes moodsast heterodokssest normatiiv-eetilisest makro-majandusteooriast.

**Tõendusi vt nt: Azacis, H. and Gillman, M. 2009. Flat tax reform: The Baltics 2000–2007.- Journal of Macroeconomics (in press):

A b s t r a c t

The paper presents an endogenous growth economy with a representation of the tax rate system in the Baltic countries. Assuming that government spending is a given fraction of output, the paper shows how a flat tax system balanced between labor and corporate tax rates can be second best optimal. It then computes how actual Baltic tax reforms from 2000 to 2007 affect the growth rate and welfare, including transition dynamics. Comparing the actual reform effects to hypothetical tax experiments, it results that equal flat tax rates on personal and corporate income would have increased welfare in all three Baltic countries by more than the actual reforms. Experiments show that movement towards a more equal balance between labor and capital tax rates, through changing just one tax rate, achieve almost as high or higher utility gains as in actual law for all three countries.

    

***Nt ratsionaalsest käsitlusest üks näit J. Kay FT 22.IX 10: You and your colleagues should focus not on what might be inside a crystal ball, but on answering the question: “What is the level of taxation that is needed to support current and future expenditure plans on a sustainable basis?” This approach is the best means of incorporating into the public accounts factors such as the rising cost of past off-balance sheet financing, the consequences of past pension commitments and the impact of deteriorating future demography. Such an analysis would help to distinguish the structural element in the current deficit from the cyclical element attributable to the recession and countercyclical policies. The calculations required are ones that your office can undertake in a detached and objective manner.”

****Kontrastina ka Kay’le nt M. Laar EPL 27.IX 10: „. Eelarve tasakaalu seadustamisega läheks Eesti üles kontratsüklilisele eelarvepoliitikale, mis headel aegadel ei võimaldaks riigil ülemäära kulutada, halbadel aegadel aga kogutud reservid kasutusele võtaks, pannes paika ka aja, kui kiiresti reservid taastada tuleks. Sellisel juhul ei peaks kriisiajal ettevõtjaid karistama maksutõusudega ega osa pensionikindlustusest külmutama. Sellist süsteemi on põhimõtteliselt võimalik ka seadusega kehtestada, kuid paraku pole seda siiamaani tehtud. Seadusega võrreldes oleks vastav garantii põhiseaduses igal juhul tugevam.”

*****FT: Eurozone needs a permanent bail-out fund. By Peter Bofinger, Henrik Enderlein, Tommaso Padoa-Schioppa and André Sapir. Published: September 27 2010 20:25 | Last updated: September 27 2010 20:25.

september 27, 2010 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Hi there, You’ve performed an incredible job. I will definitely digg it and personally suggest to my friends. I’m sure they’ll be benefited from this web site.

    kommentaar kirjutas Emerytura i income for retirement and Altersvorsorge für Senioren. Konto na starość. | november 14, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: