Ülo Ennuste majandusartiklid

Inflatsioonist kui punaheeringast

Inflatsioonist kui punaheeringast

 Pressist on läbi vilksatanud et meie turule peatselt tulevad kodumaiste punajuustude hinnad võivad ulatuda viiesaja kroonini kilo kohta. Selge see et tarbija seisukohal see tähendab et järjest kallimad/hinnalisemad kaubad tulevad meie turule, et tarbija silmis „hinnatase” tõuseb. Kuid kas ka seoses sellega ametlik tarbijahinna inflatsioon tõuseb – see on täiesti problemaatiline – võib isegi langeda.

 Vaieldavus on eeskätt selles et teatavasti tarbijahinna inflatsioon on selline statistiline konstruktsioon mis püüab kirjeldada ainult ja ainult nn „puhast” ehk „ehedat” hinnatõusu: st eeskätt hinnatõusu kaudsetest maksudest, toorainete ja impordi kallinemisest jne. Seejuures kaupade kvaliteedi muutustest ning seega nõudmise-pakkumise põhiseid ehk „turu- tingimislikke” hinnamuutuseid inflatsiooni sisse vist oluliselt ei arvestata.

 Statistikutel on selleks konstrueeritud valemid* et kuidas hindade kogutõusust ligikaudselt maha arvestada  „eba-ehe” hinnatõusu liige ehk teiste sõnadega kvaliteedi/tarbimisväärtuse põhjustatud muut, seda muidugi antud turunõudluse ehk tulude/rahapakkumise olukorras.

Nt nimetet punajuustu puhul tuleb valemisse kindlasti panna asjaolu pikaajalise valmimise ajal toimub punajuustukerade pidev niisutamine eksklusiivse võrumaise suitsusauna metsa-kohinaga/lepiku-liisuga  mis idiosünkraatselt punaseks värvitud. Seega toote väärtuse nn hedooniline osis võib tõusta tohutult – sõltuvalt muidugi ka tarbijate ostuvõimest/majanduslikust-ebavõrdusest  punajuustu turule ilmumise momendil jne. Selge, et kui nt selle hedoonilise hinnaliikme suuruseks hinnatakse kolm- nelisada krooni, siis selle uue toote turule tulekuga inflatsioon langeb*. Kui aga statisikud hindavad toodet täiesti uudseks siis loetakse see inflatsiooni suhtes invariantseks. Seega statistikutele jääb siin loominuruumi küllaga.

 Üheks väga vaieldavaks kvaliteedi alaseks hinnaliikmeks, seda eriti masu puhul on see et kas toote kvaliteedi näitude hulka ning millisel määral lugeda ka nende pakkumise piiratust  ning taastumatute materjalide sisaldust – nt mida piiratum pakkumine seda kõrgemaks võib tarbimisväärtust hinnata ja seega turuhind kujuneda, ceteris paribus. Näib et selle küsimuse lahendamine võib jääda samuti suuresti statistikute suvaks.

 Häda on nüüd meil eriti selles, et kuna meil masu-langus oli kordades rängem kui euroliidus keskmiselt, seega meie tootmis-potentsiaal ning pakkumine sai tunduvalt rohkem klobida-tümitada, mis seega meil ilmselt suhteliselt tugevamalt hüpertrofeerib pakkumispoole piiratuse hinnaliiget. Järelikult kui meie statistikud  meie tarbimishindade inflatsiooni näidu sisse piiratust ei arvesta vaid arvestavad selle kvaliteedi näiduna, siis võrdlustes teiste liikmesriikidega ilmselt meie inflatsioon ilustab meie olukorda – varjab tegelikku kaupade puhast kallinemist ja konkurentsivõime edasist langust oluliselt.

Oluline on veel lisadada et eurostati indikaator ei sisalda tarbimislike investeeringute (nt elamispinna) hinnatõuse, vist ilmselt ka mitmete kaudsete maksude tõuse (nt maamaksu tõusu jne).

Mis veelgi olulisem, inflatsioon on sisuliselt hoiuste maks, seda küll ajaliselt-kaudselt, vähendases iga aastaga oluliselt hoiuste ostujõudu-  sisuliselt järk-järguliselt konfiskeerides finantsvara.

Nii või teisti, meie tänavune oodatav inflatsioon ligemale 3%, kuigi võimkonna majandusanalüütikute poolt punase heeringana kõvasti koormatud lakeerimiseks ning hämamiseks (vt nt PM 11.X 10 lk 2, 8-9 et selle ülemäärase kõrguses süüdi objektiivsed eksogeensed/väljamaised  põhjused à la rebast ei saa jänest kiiremini jooksma panna ehk valitsus ei saa midagi teha vms), ületab see meil oluliselt Trichet’e kriteeriumi (inflatsioon olgu eurotsoonis kahe protsendi ligidal), kusjuures eurotsoon keskmiselt jääb oluliselt sellest allapoole, seega ka selle küll pealiskaudse ja ligikaudse inflatsiooninäidu järgi eesti majanduslik konkurentsivõime näib praegu edasi taanduvat eurotsooni kontekstis (vt lisaks nt http://www.creditwritedowns.com/2010/10/estonias-now-you-see-me-now-you-dont-inflation-rate.html)

 Muidugi tuleb veelkord rõhutada, et inflatsiooni ei mõõdeta otseselt vaid kaudselt-arvutuslikult (vt nt valemeid* punktides 3-5) kus iga korrutise-jagatisega arvutustulemuse ligikaudsust muudkui võimendatakse ja võimendatakse.

 __________________________________

 * http://www.stat.fi/tup/julkaisut/isbn_978-952-467-924-4.pdf  vt sisukorda:

 Contents

Foreword . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1 What is the consumer price index? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

1.1 History of the consumer price index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

1.2 Consumer price index theory. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

1.3 Regulations governing the calculation of the consumer price index . . . . . . . . . . . . . . 7

1.4 Links with other statistics on the household sector . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

2 Weight structure and classification of the consumer price index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

2.1 Weight structure . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

2.2 Regional indices . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

2.3 Commodity classification . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

3 Item and retail outlet samples . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

3.1 The item sample . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

3.2 Retail outlet sample . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

3.3 Inclusion of new outlets in the index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

3.4 Collection frequency. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

4 Calculating the consumer price index in practice . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

4.1 From price data to overall index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

4.2 Seasonal commodities . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

4.3 Missing prices . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

5 Potential biases in the consumer price index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

5.1 Substitution bias . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

5.2 Bias caused by new products. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

5.3 Bias arising from the retail outlet sample . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

5.4 Bias caused by quality change . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

6 Problem items . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

6.1 Owner-occupied housing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

6.2 Taxes and tax-like charges. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

6.3 Public services. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

7 What is the consumer price index used for? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

8 The harmonised index of consumer prices. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

9 The net price index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

9.1 Weight structure of the tax rate index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

9.2 Formation of rates for the tax rate index and price monitoring . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

9.3 Calculation of the net price and tax rate indices . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

9.4 Inclusion of new taxes and subsidies . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

9.5 Development and mutual effects of the net price and tax rate indices . . . . . . . . . . . 26

10 Publication of the consumer price index . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

4 Statistics Finland

Tables

1. The consumer price indices calculated by Statistics Finland (until 1971

the Central Statistical Office of Finland). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

2. Weight structure of the Consumer Price Index 2005=100.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3. Main key indicators of the Consumer Price Index 2005=100 in March 2008.. . . . . . 10

4. Calculating the dwelling acquisition price in the Consumer Price Index 2005=100. . . . . . 16

5. The weights of owner-occupied housing in the Consumer Price Index 2000=100

and 2005=100. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

6. Items excluded from the harmonised index of consumer prices. . . . . . . . . . . . . . . . . 21

7. Weight structure of the Harmonised Index of Consumer Prices 2005=100 in 2005.. . . . . 21

8. Indirect taxes in the tax rate index in 2005. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

9. Subsidies in the tax rate index in 2005.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

10. Interpretation of the net price index. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Appendix

1. The weight structure of the consumer price index, collection frequencies

and number of prices . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

2. Chaining coefficients of old indices . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

3. Main group weights for the regional consumer price indices, % . . . . . . . . . . . . . . . . 44

 

oktoober 11, 2010 - Posted by | Uncategorized

3 kommentaari »

  1. Teie laused on raskesti mõistetavad, kuna puuduvad olulised kirjavahemärgid ning keelekasutus on väga spetsiifiline.

    kommentaar kirjutas huviline | oktoober 16, 2010 | Vasta

    • Vabandan, aga siiski, need tekstid ei ole “huvilistele” meelelahutuseks!

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | november 1, 2010 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: