Ülo Ennuste majandusartiklid

Laar – justkui äsja makro-ökonoomilisest populistlikust pommiaugust välja paisatud (ÄP 19.XI 10)

Laar – justkui äsja makro-ökonoomilisest populistlikust pommiaugust välja paisatud (ÄP 19.XI 10)

a)   ajaloolasena Mart Laar võiks ometi hoomata et temal ja just temal oleks mõistlikum tugineda evolutsioon-ökonoomilisele koolkonnale mis tugineb ajaloolisele/statistilisele kogemusele – mõistlikum kui oma   kodukootud teooriate alusel hakata disainima/konstrueerima optimaalseid idiosünkraatilisi maksumehhanisme – minna Nobelistidest matemaatiliste mehhanismide teoreetikute pärusmaale jne

b)   isegi ajaloolasel oleks aeg juba teada, et meie praegune kõlvatu täielikult tasakaalutu barbaarne lame-regressiivne 0-kasumimaksuga mudel ei ole üldse võrreldav/kõrvutatav tsiviliseeritud riikide mudelitega ja et on meil teoreetiliselt täielikult absurdne rääkida üldistatult maksude alandamisest – kui meil nt on juba kasumi kõlvatu nullmaks äpardlikult jõustatud – kuidas siis seda veel alandada – aeg teada nt et iirlased parajasti hakkavad oma eba-adekvaatselt madalat 12% kasumimaksu tõstma 16% peale et jätkusuutlikkust taastada

c)    Laar dotseerib:

 Vaadates aga, mida on kaasa toonud progresseeruvalt tulumaksult ühetoalisele minek, võib eeldada, et vastupidine samm ei suurendaks, vaid vähendaks laekumisi riigikassasse, pidurdaks majanduskasvu ning suurendaks tööpuudust.”

  Taevane arm: „vastupidine samm” ei pruugi  siinkohal üldse kehtida sest oleme oma süsteemi juba nurka kinni värvinud, et on kah

üle-progresseeruvaid süsteeme olnud jne, ja mis veelgi hullem – nii statistiliselt kui teoreetiliselt on n-korda tõestatud et meie praegune süsteem on toonud kaasa olulisi rahvusliku heaolu kaotusi äpardliku disaini tõttu, ja ilmselt masu süvendamisele kaasa töötanud – vt nt:

 „Flat tax reform: The Baltics 2000–2007”

Helmuts Azacis a, Max Gillman

 a b s t r a c t

representation of the tax rate system in the Baltic countries. Assuming that government spending is a given fraction of output, the paper shows how a flat tax system balanced between labor and corporate tax rates can be second best optimal. It then computes how actual Baltic tax reforms from 2000 to 2007 affect the growth rate and welfare, including transition dynamics. Comparing the actual reform effects to hypothetical tax experiments, it results that equal flat tax rates on personal and corporate income would have increased welfare in all three Baltic countries by more than the actual reforms. Experiments show that movement towards a more equal balance between labor and capital tax rates, through changing just one tax rate, achieve almost as high or higher utility gains as in actual law for all three countries.

november 19, 2010 - Posted by | Uncategorized

5 kommentaari »

  1. Milline on Ülo Ennuste arvates Eesti jaoks sobiv ettevõtte tulumaks? Mis saaks taolisel juhul dividendide maksustamisest? Ja kas mitte ei maksta ettevõtte tulumaksu enam kui 90% ulatuses (kindlasti pikemas perspektiivis) palgafondi arvelt? Kas Eestis peaks siis samuti rakendama läänelike maksuvabastusi ühelt, teiselt ja kolmandalt?

    Huvitav oleks teada, kes on väitnud, et iirlased hakkavad enda ettevõtte tulumaksu tõstma 16%’le? Google’ist abi ei olnud.

    kommentaar kirjutas Jüri Saar | november 19, 2010 | Vasta

    • Lupeetud Jüri:

      a)Google’i kaudu saab lugeda: FT.com, The Economist.com, WSJ.com, JOIE, JOPE jne – nii et sealt saab kompetentset abi ikka küll ja küll, nt täna üsna huvitav –
      http://www.ft.com/cms/s/0/3a3f140a-f41f-11df-886b-00144feab49a.html#ixzz15nnPs8uF

      b)minu arvates meile sobib eeskujuks kõik see mis toimib edukalt Läänemere-Äärises: seda nii maksumäärade kui ka baasi ning struktuuri osas: nt nagu Friedman soovitas “rikastelt (äriühingutelt, üe) tuleb makse võtta niipalju kui nad on nõus andma”

      c) kahjuks kiputakse unustama et kah üle 2% inflatsioon on väga ränk maks finantsvarade omanikele, jah muidugi preemia võlgnikele ning laenajatele stiimul

      d)meil unustatakse eriti et eramumaa maks on PS vastane.

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | november 20, 2010 | Vasta

      • e)ettevõtte kasumimaks on sisuliselt tasu ettevõtte poolt kasutatud avaliku kapitali ja kaudsete teenuste eest: nt avalike teede kulutamise kompenseerimine, avalike riskide kindlustus nagu transiidieshelonide plahvatuse riskid, kasutavate avalikejulgeolekuteenuste eest tasu (politsei, piirivalve, kohtud jne – praegu on see meil kõik tavamaksumaksja kaelas – tööjõu maksud on otsene inimkapitali kompenseerimine

        kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | november 20, 2010

  2. Ei saa ka aru, kus see jutt iirlaste soovist maksu tõsta. Vastupidi, nad ei taha sellest kuuldagi. Ühe eilse uudiss sissejuhtatus: Dublin tells EU and IMF that lowest rate in any major European economy is ‘non-negotiable’

    kommentaar kirjutas Mart | november 20, 2010 | Vasta

    • Austet Mart: ma tuginen makro-kompetent-rahvuslikele seisukohtadele – mitte populist-poliitikute ning teatavate kitsate huvigruppide omadele

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | november 20, 2010 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: