Ülo Ennuste majandusartiklid

Kas ebakompetentsetest manipulatsioonidest juba ükskord ei piisaks: J. Ligi PM 1.XI 10, lk 12, arvamus eesti hindade tõusust

Kas ebakompetentsetest manipulatsioonidest juba ükskord ei piisaks: J. Ligi PM 1.XI 10, lk 12, arvamus eesti hindade tõusust

 Ah et milles ebakompetentsus seisneb:

 a)     üsna alguses kohe minna teemast vusserdavalt kõrvale nt „Hindadest helgem on viiendat (sic!) kvartalit kestev majanduskasv.” – muide, kui arvestada et käimasoleva kvartali statistika kuulutab kasvuliseks – siis kompetentne ajalehelugeja nõustuks väitega et meil on helge „kolmandat (sic!) kvartalit kestev majanduskasv”(*)

b)     üsna lõppu panna jälle teemast mööda vusserdus nt nagu soome toiduainete käibemaksu alandamise puhul „keegi ei näi selle üle enam õnnelik olevat, sest algul võitsid pisut suuremad sööjad … „ – taevane arm, sellel ajal eesti hinnatase tõusis soome hinnatasemega võrreldes ca kaheksa protsendipunkti võrra ja see vahe on aina kasvanud ja eesti majanduse konkurentsivõimet vähendanud – seega eeskätt tuleb riigimehel arvestada inflatsiooni talitsemist ja siis alles õnnelikkust – riigimees peaks märkama vihjet (**lk 88) et eesti majanduspoliitikal on kallakus kõrge inflatsiooni poole

c)     edasi, selles et käpardlikku eesti laastavat 2008 üle 10% inflatsiooni episoodi autor ei märgi üldse kuigi lehelugeja teab väga hästi et just selle absurdsusega eesti majandus mängiti euroliidus kindlalt viimasesse vagunisse koos bulgaaria, läti ja leedu omaga, ja et sellega hävitati eesti finantsvarasid kümnetes ja kümnetes miljardites, seejuures autor teeb politikaanseid vihjeid et justkui majandusminister peaks inflatsiooni reguleerima – vaatamata sellele et põhikirjade järgselt see on eeskätt keskpanga põhiülesanne, aga nemad justku pole sellest kuulndki

d)    kahesilma vahele on Ligi’l jäetud sisuliselt oluline seik et definitsioonilise valemi järgi inflatsioon mõõdab ainult „puhast hinnatõusu”, lisaks selle on veel hinnatõus kaupade väärtuse tõusust – viimast administratiivne statistika ei arvesta (nt kui tuleb müügile uus isegi väga palju kallim ravim, siis see inflatsiooni ei tõsta, kuid hinnataset küll)

e)     muide, majandusteoreetiliselt turumajanduses kaupade väärtust tõstab peale kvaliteedi/miljöö väärtuse tõusu ka pakkumise oluline vähenemine – just see viimane on praegu ilmselt eriti oluline seoses nt sellega et hõive/palgasaajate arv on paari aastaga meil langenud ca 80 000 inimese võrra, seega majanduse pakkumispotentsiaal on langenud (vt (**),  ja et seda langust on oluliselt tinginud mitmedki mõttetud eelarvekärped kodumaise nõudluse vähendamise kaudu, riigimehelik oleks ausalt ikka öelda et tarvis oleks ka kogu hinnatõusu statistika sisse seada meie raskes olukorras, hakata tõele näkku vaatama et kuidas ikka tegelikult nt pensionäride vaesumisega lood on jne, muide isegi soome kodumaises inflatsiooni versiooni näidus läheb ka elamispinna turuhinna tõus inflatsiooni sisse (buumis tõstis näitu ligemale 1,5 korda) – meil mitte, sest see oleks jällegi tõele näkku vaatamine mis enne valimisi on vastunäidustatud eriti.

f)      mida aga eriti on püütud artiklis varjata on see et praegune inflatsioonilise maksustamise poliitika on otsene tulemus kõlvatu 0-kasumimaksu jõustamisest – selle poolt tekitatud eelarveliste laekumiste augu kompenseerimiseks, seda koos kõrge sotsiaalmaksuga kombineeritult, et selle poliitika tõttu nurjus õigel ajal eurole üleminek 1.jaanuar 2007 ja mis oleks oluliselt leevendanud majanduslangust.

_________________________________________________________

(*) Muide, EL Komisjoni 2010 sügisprognoosist(**) lk 184 saab ebakompetentselt sellise eksitava väite produtseerida nii Eesti osa teksti segasets algusest lk 88, kui ka Lisades antud q/q-1 tabelis nr2 toodud prognoosidest – kuid selle tabeli all on märge et need prognoosid on osaliselt 2010 esialgse statistika alusel ja ei vasta täies osas seega rahvuslikele statistikatele (tõepoolest, Eesti puhul on erinevused q1 ja q2 puhul kohutavad – ligemale 10 protsendipunkti, kusjuures ESA ei ole siiani q3 2010 veel avaldanud. Kuid kompetente teab et sellest näitajast on kaalukamad nii q/q-4 (misantud juhul  Ligi väidet ei kinnita) ja muidugi t/t-1.

Nimetet Sügisprognoosis on negatiivselt veel märkimisväärne et Eesti 2010

 tööhõive languse prognoos on viidud süngemaks -4,7% peale (seega ca 26 000 inimese võrra vähem kui 2009) ja et tänavu Eesti jääb ikka süngelt esikohtadele euroliidus rahvatulu potentsiaali lõhe sügavuse alal koos Lätiga – ligemale miinus 10 protsendipunkti mõlemal. Seejuures arvatavasti on Komisjon potentsiaali languse juba sisse arvestanud, sest (**) sisaldab vihjet et aktiivsete elanike arv Eestis väheneb ka seoses välismaale tööle minekuga ning seega nõudluse suurenedes tuleb raskusi kriisieelse potentsiaali taastamisega (hindade tõusuga, üe).

Kahjuks peab lisama, et eesti deflaatorite statistika osas näib mingi segadus (**) tabelites valitsevat – seda eriti ESAandmetega võrreldes, ilmselt kahel põhjusel: esialgstele statistilise andmetele tuninemisest ning erinevate referentsaastate kasutamisest (Komisjon 2000 ja ESA 2005).

(**) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2010/pdf/ee-2010-7_en.pdf

NB – soovitaks seda uurida, üe

 

november 30, 2010 - Posted by | Uncategorized

8 kommentaari »

  1. Ju Ligi pidas silmas kv vs kv kasvu. Siis on tõesti 5. kv toimuv tõus.

    Allikas: http://www.stat.ee/43099

    kommentaar kirjutas Jaanus Hellat | detsember 1, 2010 | Vasta

    • hr Hellat – kus on selline ametlik statistika et “Siis on tõesti 5. kv toimuv tõus”? Paluks anda viide!

      Tõsi, Komisjoni Sügisprognoosist “seega mitte statistikast) võib seda 5. välja lugeda kuid seal on 2010 Q3 ja Q4 prognostilised – asja teeb veelgi kahetsusväärsemaks see et q/q-1 jadad on meie ESA ja Brüsseli statistikate vahel räigelt vastuoksed – kuid samas q/q-4 jadad langevad täpselt kokku

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | detsember 2, 2010 | Vasta

  2. Lugesin mõned lõigud ja olen õnnelik, et Teid TTÜst minema löödi.

    Võtate sõna ebakompetentsuse teemal!? Hakate rääkima selles kontekstis täiesti mõttetutest metoodilistest asjadest. + kontrollige oma fakte, piinlik lahmimine Soome teemal.

    kommentaar kirjutas asdad | detsember 2, 2010 | Vasta

    • faktid on ametlike statistikate järgi kontrollitud – muidugi võivad needki lahmida – aga kindlasi vähem kui partokraatiad

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | detsember 2, 2010 | Vasta

    • tänan tähelepanu eest

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | detsember 2, 2010 | Vasta

  3. Hr Ennuste! Lisasin juba eelmises postituses viite. Sealt on puudu IIIkv, mis oli positiivne. IV kvartal on ka ilmselt positiivne, seda mitmete märkide järgi. Toon ainult mõned: oktoobris-novembris toimunud elektri, elektroonika tootmise ja ekspordi kasv, kaubanduse kasv, reisijate veo kasv, töötuse vähenemine jm.

    kommentaar kirjutas Jaanus Hellat | detsember 2, 2010 | Vasta

    • Hr Hellat: kõik õige kuid siis oleks hr Ligi oma artiklis mittemanipulatiivselt kirjutama kuidagi taoliselt:

      “Rahandusministeeriumi prognooside ning Eurostati Q/Q-1 statistika alusel võin suure tõenäosusega tõdeda et praegu käime juba viiendat kvartalit SKT tõusuteed … ”

      a)tegelt Q4 20010 võib väga hästi tulla negatiivne sest Q3 hõive langes ca 20 000 (aastases arvestuses) ja ca 2 000 kvartaliti

      b)Eurostati tuleb siin tingimata märkida hr Ligil sest meie ESA ei anna veel tänaseni Q3 2010 samuti tuleks märkida et nt The Economist piirdub Q/Q-4 vaatlemisega.

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | detsember 3, 2010 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: