Ülo Ennuste majandusartiklid

Kriisipõhjases stagflatsioonis on adekvaatsed akuutsed makrokriteeriumid ning lühiperioodid

Kriisipõhjases stagflatsioonis on adekvaatsed akuutsed makrokriteeriumid ning lühiperioodid

 See et meie rahvuslik majandus on parajasti ehk selle aasta teises pooles tõenäoselt klassikalises stagflatsioonis – see ei ole makro-asjatundjatele enam mingi uudis:

 a)     ametliku statistika järgi kolmandas kvartalis oli nn originaalandmete alusel Eesti SKT langus (sic!) 1,7% (ESA Koondandmete tabel uuendatud 10.XII 10: http://www.stat.ee/sddsest  kus sesoonselt silumata ehedad andmed; muide ka IMF ja The Economist kasutavad kvartalite originaalandmeid sest sesoonse silumisega läheb osa informatsiooni kaduma mis lühiajalistes analüüsides tegelikkust moonutab) ja suure tõenäosusega kvaralist-kvartalisse langus jätkub vähemalt neljandas (muide, aastane tõus oli 5.0% kuid meie arutleme poolaasta raamistikus mis kriisi puhul olulisem kui aastati, seda eriti selle tõttu et nt inflatsiooni statistika-ametid jälgivad isegi kuude lõikes ning aastase perioodi kasutamise jääksime tegelikkusest liialt maha)

b)    samas inflatsioon jätkas meil teises poolaastas tõusu ning novembris oli aastaselt (aastase perioodiga kuu- inflatsiooni kasutamine on standartne ja kvartaalseid üldiselt ei kasutata) juba üle 5% (http://www.stat.ee/sddsest) mis üle 2,5 korra ületas euroala keskmist ja oli kogu euroliidu tipus – isegi hullem kui Kreekas. Tõenäoselt inflatsioonitõusu tingis eeskätt nn välisnõudluse tõmme kriisist väljunud riikide poolt – aga meie kõvasti langenud majanduspotentsiaali tõttu meie pakkumispool ei jõudnud nõudluse tõusule järele, mida on hoiatanud ka EL Komisjoni Sügisprognoos 2010 (vt lisaks https://yloennuste.wordpress.com/2010/12/07/noudlusinflatsioon/).

 Seega, praegu meil majanduslangus ja inflatsioonitõus korraga – seda küll lühiajaliselt ja veel mitte krooniliselt – kuid vajab siiski täit tähelepanu sest euroala liikmesriikide hulgas on kolmanda kvartali stagnatsioon üsna erandlik nähtus – siit majandusteoreetiliselt moraal:

a)     et meie suhtkõrgem inflatsioon partneritest vähendab edaspidi meie  konkurentsivõimet mis omakorda süvendab majanduse potentsiaali langust – siis selles olukorras on majandusolukorra hindamise kriteeriumide kriteeriumiks just inflatsiooni dünaamika ja selle talitsemine peaks meil momendil olema jooksva majanduspoliitika esmane prioriteet; muide, tänaseks peaks kõigile vähegi asjatundjale selge olema et eurotsooni riikidel on efektiivsed meetmed inflatsiooni reguleerimiseks, meil sh nt kasumimaksu taastamine mis aitaks valitsuse näpud eemale hoida mugavast inflatsioonilisest maksustamisest riigikukru täitmisel

b)    teiseselt oluliseks kriteeriumiks pikema perioodi huvides tuleb meil praegu pidada aga töötuse/tööhõive/aktiivelanikkonna dünaamikat ning selle reguleerimist sest kriisis just need on näitajad mis kõige rohkem mõjutavad majandusliku ebavõrdsuse süvenemist ja seega meie praegust heaolu kahetsusväärset langust (koos poliit-kehkendamisega, vt allpool); muide, euroala riikidel on meetmeid ka tööturu osas olukorra reguleerimiseks ja meilgi tuleks loobuda selles osas silmade kinni pigistamisest nt fakti ees et Eesti on selles lõigus jällegi kõige mannetumate rühmas kogu euroliidus. Tuleks loobuda silmade kinnipitsitamisest et nt mullu kanditi maksustamata kujul kasumeid välja ainuüksi otseinvesteeringute nime all üle 17 miljardi krooni – kui palju oleks sellega saanud siin hõive langust ning aktiivse elanikkonna vähenemist (muide mis hinnanguliset kolmandas kvartalis toimus 2-3% ulatuses) tagasi hoida?

 Selge, et stagflatsiooniga ei ole lootustki kriisist välja ehk vähegi kriisieelsele tasemele tagasi pääseda, aga veelgi selgem peaks kogu rahval juba olema et stagnatsioonist ei ole samuti lootustki välja pääseda kui järjest võimsamaks ning laiemaks muutuvad poliitvassimiste ja -hämade ning spekulantide kehkenpükslikud uhkeldamise kaskaadid à la: meie oleme parimad, et Kreekas on veel hullem, et ungarlased on pensionäridega päris hädas (tegelikult olukord kaks korda parem kui meil vt nt ÄP 10.XII 10, Bereczky), et ega soomlastelgi meiega võrreldes midagi kiita pole (taevane arm), M. Laar isegi: et kogu euroopa õpib meie käest kuidas arukalt kärpida ja edukalt kriisist välja tulla (taevane arm – tohutu majanduspotentsiaali languse ja suure koguvälisvõlaga, aktiivse elanikkona vähenemisega, majandusliku ebavõrdsuse ning vaesusriski tõusuga jne). Rääkida oleks nii suurel reformiasjatundjal et mis radikaalseid struktuurseid reforme tuleks Eestis viivitamatult läbi viia et mitte jääda stagflatsiooni kätte aastateks põdema jne.

 Muide viimaseid muinasjutte levitavad osavamad tipp-poliitikud ja sahkermahker pangaspekulandid – järjest suurema eduga just FB’is sest seal on palju lapsukesi ja et selles äärmise pealiskaudsusega formaadis on kerge püüda ka lapsemeelseid midatahes „laikima” panna ning hääli andma meelitada ja laenu võtma ning rämpsaktsiaid ostma mahitada – eriti mugav koht oma olematu makroasjatundmisaga väetikesemate käest omale võimu ja vara kaudselt veesogamisega endale juurde nihverdada.

Tõepoolest, näiteid FB’ist:

 Mart LaarTulemas Brysselist … europarlamendi kriisikomisjonist. Rääkisin sellest, miks Eestil on läinud hästi, kui teistel halvasti.”

NB – kehkenpüksluse eest, eriti partnerite arvelt, on isegi The Economist meile epistlit pidanud.

 Taavi Rõivas jagab kasutaja Arto Aas kaudu:

Majanduskasvu suurusest veelgi olulisem tõik on see, et see põhineb väga suures osas ekspordil. 2011. aasta riigieelarve loob eeldused maksukoormuse languseks ja kasvu püsimiseks.

 Majandus kasvas varem arvatust enam – Äriuudised – E24.ee www.e24.ee Majandus kasvas varem arvatust enam.”

NB – härraste jutt käib ainult ülalviidatud ESA Tabelis olevast aastasest kasvust kusjuures vaikitakse üldse maha et kolmandas kvartalis oli ligi 2% langust (originaalandmete alusel ja eelmise kvartali suhtes, mis muide euroliidus on erandlikuks olukorraks)!

detsember 10, 2010 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. Õudsalt palju on kirjavigu. Korrektuuri, palun! Ei saa võtta tõsiselt teksti, mis on keeleliselt lombakas.

    kommentaar kirjutas Paranoid Android | detsember 12, 2010 | Vasta

    • vaadake palun värsket korrektuuri 13.XII 10, 9:14 ja kui Teie ikkagi ei saa teksti tõsiselt võtta siis piirduge arvandmetega – või on need kah lombakad?

      tänuga, üe

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | detsember 13, 2010 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: