Ülo Ennuste majandusartiklid

Zombi-ökonoomikast

Professionaalne rõõm kõigile teatada! 

 PhD  TÜ professor Janno Reiljan publitseeris eeskätt meie arvukale regionaalse konvergentsi uurijate rahvusvaheliselt tunnustatud solidaarsele perele, mitmes mõttes, eriti teaduseetika mõttes, väga õpetliku kirjutise (1).

Esmapilgul ainsaks puuduseks näikse olevat et see ei ole eesti keeles millest aru saaks – igaks juhuks püüan pöörata ümber vähemasti pealkirja:

 „Konvergentsi diskuteerimise võimalused ELi regionaalmajanduslikus arengus”

 No olgu pealkirjaga kuidas on, seda võis lõpuks ka mõni sajatundmatu toimetaja kihva keerata – nagu see meie massimeedias tavaks.

Kuid teisesel pilgul, vaadates viiteid, ei saa enam millestki aru. Nimelt on eesti majandusteaduses üldtunnustatult ELi konvergentsiuuringute koolkonna üheks alusepanijaks Teet Rajasalu  – eeskätt oma 2001 avaldatud rahvusvaheliselt tunnustaud uuringuga (2). Kuid millegipärast (1) viidete hulgas ei ole ei Rajasalu ega kümneid teisi eesti teadureid, eeskätt Martti Randveer, Tiiu Paas, Urmas Varblane, jne, kes otseselt või kaudselt samade või lähedaste probleemidega tulemuslikult tegelenud. Ei tänuavaldusi arvukatele uurimismeeskondadele kes ilmselt professorile abiks olid.

 Kolmandal pilgul, vaadates artikli sisu, tuleb aga päris kuri karja: kuigi autor kordab et tema käsitlus on kõikehaarav ning olemasolevaid uurimusi edasiarendav – siis tegelikkuses on see kitsakene ja pealiskaudne ning algeline ning ilma märgatavate tuemusteta (vt ka Lisa): eeskätt Reilja piirdub majandusarengu hindamisel ainult ühe mõõdetava näitaja (GDP) manipuleerimisega, isegi Eurostati andmebaas võimaldaks palju-palju sügavamat ja laiemat ning komplekssemat käsitlust, nt vähemalt oleks pidanud nt NNI näite võrdlema mis arvestavad rahvuslikest majandustest välavoolavat vara, samuti ei ole autor arvestanud et Eurostat ei luba PPS hindu üldse kasutada dünaamilistes võrdlustes jne.

Samas on nt Rajasalu 2001 hiilgavaks  metoodiliseks eeskujuks ning siiani täiesti käesoleva sajandi tasemel ja sellega võrreldes on Reiljan (1) ikka puha möödunud sajandi nägu.- nagu nad praegu ütlevad – zombi-teoreetilisel tasemel (vt nt Zombie Economics: How Dead Ideas Still Walk among Us by John Quiggin).

 Tõepoolest, Rajasalu (2) käsitleb majandusarengut mitte ainult arvukate reaalnäitajate vaid ka institutsionaalnäitajate spektris nt: R&D tase, reformide tase, ja mis kõige oluisem antud juhul – Rajasalu töödes on korruptsiooni tase (mida ometi peaks (1) autor tundma) üks regressoritest jne jne. Muide,  majandusmehhanismid ning reformide konvergentsi  uurimine  ja difusiooni analüüs on ELis viimastel aastatel eriti moodi läinud ja oleks meilegi momendil äärmiselt oluline teadmusvaldkond, sest ilmselt praegu meie majanduspotentsiaali kahjustab oluliselt kasumite väljakantimine maksustamata kujul, ja seda ka ida suunas. Veelgi olulisem probleem meile on momendil see et veel kolmandas kvartalis 2010 Eestis tööhõive ja aktiivne elnikkond trendina kahanesid  – ja seda ikka neljandas kvartalis ilmuvas majanduspotentsiaali ala “uurimuses”mitte märgata on tõesti saavutus- või on tegemist mingi väga aegunud kirjutise päevavalgele toomisega.

Muidugi kerkib paratamatult küsimus, et palju siis meie teadusfondid on maksumaksja raha selle (1) zombi-ökonoomika eest professor Reiljanile välja ladunud: võiks hinnata et vähemalt kordi rohkem kui seda isegi ELi lahedad standardid lubaksid (vt lisaks (3)). Ja nüüd oli millegipärast autoril vaja  oma ajast ja arust artikliga koormata TTÜ tõlke, toimetajaid, publitseerimisrahasid jne, kusjuures teatavasti TTÜ ei saa sentigi ministeeriumi poolt majandusteadusele suunatavatest SF fondidest – kõik läheb maailakuulsale  TÜle  ja sh katkematult professor Reiljanile vähemalt kuni 2013.

 Viited

 (1) Janno Reiljan. 2010 dets. Possibilities of Discussing Convergence of Regional Economic Development in the EU”. – Proceedings of the Institute for European Studies. Tallinn University of Technology (ISSN 1736-4949), No. 8, lk 33-60. http://www.ies.ee/iesp/No8/

  Muide, etis.ee järgi olevat justkui olemas avaldatuna ka paralleelne kirjutis: Reiljan, J. 2010 aug. Measuring of the regional disparities dynamics in the economic development of the European Union. In: 11th Bi-Annual Conference of European Assotiation for Comparative Economic Studies “Comparing Responses to Global Instability”: 11th Bi-Annual Conference of European Assotiation for Comparative Economic Studies “Comparing Responses to Global Instability”; Tartu, Estonia; August 26-28 2010. University of Tartu, 2010, 1 – 20.

kuid millegipärast seda ei suutnud leida! 

(2) Teet Rajasalu. 2001. Convergence in the European Union and Some Guidelines for Institutional Reforms in Estonia. In: Factors of Convergence. Tallinn, 3-36.

 Võrgus on lähedane artikkel kättesaadav kogumikust:

Ennuste, Ü., Kein, A. and Rajasalu, T. 2002. INSTITUTIONAL DETERMINANTS OF CONVERGENCE: CONCEPTUAL FRAMEWORKS AND EMPIRICAL STUDIES OF ESTONIAN INSTITUTIONAL HARMONISATION AND SOCIOECONOMIC CONVERGENCE WITH THE EU. CERGE-EI GDN program project No. 34:
http://www.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf

või üksikväljaandena http://www.tiger.edu.pl/konferencje/kwiecien2003/papers/Rajasalu_Laur.en.pdf

  (3) Viide artiklis (1): “This article is written with the support of the Ministry of Education of the Republic of Estonia (prof Reiljani osalemine SF projektides  2004-13 on olnud katkematu, üe) and Research Foundation (ETF projektides pidev ja kohati kattuv osalemine 2003-9, üe) Project No. TMJJV 0037 ‘The path-dependent model of the innovation system: development and implementation in the case of a small country’ “

– kuid peale selle on näha etis.ee järgi prof  Reiljani  projektide loetelust et ilmselt selle artikli koostamise perioodil osales ta ilmselt veel projektis NMJRI05181

( Õppe- ja teadustöö kvaliteedi jätkusuutlik tõstmine Tartu Ülikoolis tippspetsialisti Eestisse toomisega avaliku sektori, eriti haridusökonoomika, valdkonnas).

– rääkimata sellest et kui arengufond TÜst uueimust tellis siis pidi autorite hugas olema ikka suur professor ise kah.

 Lisaks oli ilmselt artikli kirjutamise ajal prof Reiljan teatava aja korraga nii Riigikogu liikme ja TÜ professori palgal  (muide, isegi Itaalia korruptsiooniseaduse järgi olevat see keelatud), rääkimata mitmetest palgalistest nõukogudest. Seejuures hämmastavalt ei ole artiklile lisatud ühtegi tänuavaldust ei ühelegi asjatundjale ei retsenseerimise ega oponeerimise eest, ei märkust et kus rahvusvalelisel foorumil seda arutatud jne (muide, need on fondide poolt tellitud uurimuste puhul  kohustuslikud atribuudid).

 LISA – väljavõte (1) kokkuvõttest koos  minu poolt lisatud sisuliste õiendustega  (ingl)

…………………………………………………………………………………………………………………..

(saadanvälja  korrektse päringu puhul).

detsember 25, 2010 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: