Ülo Ennuste majandusartiklid

Taivo fb küsimus

Taivo Sillaste esitas küsimuse:

„Ülo Ennustele ka üks (sugugi mitte retooriline) küsimus – kuidas on ettevõtte kasumimaks toonud rikkust Läti ning Leedu majandusse ning muutnud riiki tugevamaks?

Miks on inimestel Eestis rohkem heaolu (st ka kõrgemad pensionid) kui ettevõtte tulumaksuga/kasumimaksuga Leedus ja Lätis?”

Vastus:

1)       Kas Eestis ikkagi ongi üldse rohkem heaolu kui nt Leedus, sest Eurostati järgi Leedus: a) NNI/GDP suhe on parem kui meil (mis muuseas peegeldab seda et välisomanike tulude osakaal on seal suhteliselt tagasihoidlikum) b) kogu välisvõlg pc väiksem kui meil c) majanduslangus väiksem kui meil ehk majanduse stabiilsus parem kui meil) d) tarbijahinnatase madalam kui meil e) etniline lõhestatus väiksem kui meil ja mis meil eriti kõvasti just heaolu solgib f) ilmselt on seal ka investeeringute väljavool suhteliselt tagasihoidlikum kui meil – seega (kasutatav NNI)/GDP pc näit suhteliselt veelgi parem (muide, meie suure investeeringute väljavoolu taga on ilmselt nt hargmaiste pankade ning muude korporatsioonide ema/tütar firmade mahhinatsioonid mis kasutavad lokaalse 0-kasumimaksu võimalusi g) muidugi on seal kuningriiklikult vastikult suur majanduslik ebavõrdsus (Eurostati järgi) mis teatavasti rahvuslikku heaolu eriti solgib ja rahvuslikku sotsiaalkapitali vähendab, rääkimata korruptsioonist, eliidi ülbusest jne

2)       Kes üldse asjatundjatest ütleb et rahvuslik rikkus on üks-üheses sõltuvuses ühest maksust (nt 0-kasumimaksust) – küll majandusteooria tõestab et rahvuslik rikkus sõltub maksumehhanismi kvaliteedist  – eeskätt selle tasakaalustatusest nii sisemaiselt kui partneritega harmoniseerituselt, nii struktuurilt kui kalibreerituselt jne

3) Eesti praegune maksusüsteem on praegu karjuvalt tasakaalust väljas igat pidi (nt liialt kõrged sotsiaalmaksud mida püütakse firmadele äpardlikult korvata 0-kasumimaksuga, viimased aga on otseselt kõlvatud partnerriikide suhtes välisinvesteeringute konkurentsi alal, rääkimata kodumaiselt kõlvatusest (nt majandusliku ebavõrdsuse tõstmisel), rääkimata käibemaksude tasakaalustamatusest tulurühmade suhtes, rääkimata konfiskeerivatest ning rahvast otseselt vaesustavatest inflatsioonilisest maksustamisest ning eramumaa maksustamisest jne).

Kirjavahetust Vastsuse asjus

 Andres Võrk 16. veebruar kell 14:37

 Aitäh. Teie jutus on palju sisukaid väited.

Mis te arvate, kas saaksite neid lisaks verbaal-loogilisele argumentatsioonile põhjendada ise ka matemaatiliste või statistiliste mudelite või seoste abil? Teeks diskussiooni sisukamaks.

Praegu on numbriliselt TÜ teadlased näidanud, et Eestis tõusis ettevõtete tootlikkus peale tulumaksureformi kiiremini kui Lätis-Leedus. Lisaks leiti TÜ/Praxise projektis, et ettevõtete rahaline puhver, mida praegune tulumaksusüsteem soosis, aitas ettevõtetel kriisi üle elada. (See oli muidugi mitteplaneeritud positiivne mõju.)

Ülo Ennuste 16. veebruar kell 16:01

saaks küll kui saaks selleks tarbeks kulude katteks kuskilt raha – avalikud fondid ütlevad et neil ei ole eelarves sellist rida üldse olemas et sõltumatuid uurimusi toetada?

milles see mitteplaneeritud “positiivne mõju” väljendus, kas muidu oleks veelgi rohkem ettevõtteid langenud veelgi sügavamale? Muide Leedu langus oli väiksem, kogu välisvõlg pc samuti väiksem kui meil!

kas peale meie tulumaksureformi just mitmetes teistes riikides ettevõtete tootlikkus ei hakanud kasvama palju kiiremini kui meil ning kapital vähem välja voolama?

Tänud igatahes Teie märkuse eest

 Ülo Ennuste 17. veebruar kell 11:21

Lisaks veel, et Teie kirjas on “põhjendada ise” – kuidas seda mõista – et kas ma “ise/üksipäini ilma igasugu kaasaegse varustuseta ning ligipääsuta ametkondade andmebaasidele, ilma reisimisvõimalusteta ilma tulemuste publitseerimise võimalusteta jne peaks teostama TÜ/PRAXIS uurimusele vastavas samas mahus kontra-uurimuse ja mitte ainult piirduma loogilise kriitikaga?

tõsi on see et 2003 olen publitseerinud LP struktuurimudeli püstituse rahvusliku majanduse reaal-institutsionaal-struktuuri ehk majandusmehhanismi disaini optimeerimiseks (mudeli kirjeldus on Google’is ingl rahvusvaheliselt tasuta kättesaadav mitme rahvusvahelise teadusfondi kaudu) – kuid võin täie rahvusvahelise mitmekümne aastase meeskondliku uurimise kogemusliku kindlusega väita et mudeli kvaliteetne käitamine läheks kordades ja kordades kallimaks kui need mõned miljonikesed mis kõnesolev küsitava kvaliteediga TÜ/PRAXIS uurimus paušaalselt kulutas🙂

Ülo Ennuste 17. veebruar kell 13:05

Veel lisaksin Teile kaks küsimust:
a) väidate “Praegu on numbriliselt TÜ teadlased näidanud, et Eestis tõusis ettevõtete tootlikkus peale tulumaksureformi kiiremini kui Lätis-Leedus.” – võisid kasvada numbriliselt küll ja küll – aga kas ka sisuliselt – kindlasti võime panna püsti hüpoteesi et Leedu-Läti tütarettevõtete tulud konsolideeriti peale seadust Eestisse – et need siit maksustamata kujul nt Põhjalasse kantida?
b) “Lisaks leiti TÜ/Praxise projektis, et ettevõtete rahaline puhver, mida praegune tulumaksusüsteem soosis, aitas ettevõtetel kriisi üle elada. (See oli muidugi mitteplaneeritud positiivne mõju.)” – mis ajast meie Riigikogu seadusandluse abil planeerib? – ja teiseks tuleks Teil arvestada et see puhver põhjendus on usaldusväärsuselt väga nõrk sest põhineb kontra-faktilisel oletusel nagu praeguse maksusüsteemi puudumisel oleks saanud meil veelgi hullemini minna (meie kukkumine oli peaaegu ületamatu kui Läti välja arvata), muide – miks siis Leedu ilma selle puhvrita vähem kukkus?

veebruar 16, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: