Ülo Ennuste majandusartiklid

THI sõnumid (24.II 11) on makroökonoomiliselt tuumakad

 

THI sõnumid (24.II 11) on makroökonoomiliselt tuumakad

seega majandusteoreetiliselt igati jumekad memod – kui me tõesti tahame siirduda teaduspõhisele jätkusuutlikule sotsiaalmajanduslikule arengurajale, teaduspõhise disainiga:

 loomulikult tuleb jälgida ja sihistada elukvaliteedi kogu spektrit aga mitte ainult selle mingi ühe osise (nt SKT) edetabeleid ja selle tõstmist domineerivalt

 loomulikult elukvaliteeti kuuluvad eeskätt sotsiaalne õiglus ja majanduslik heaolu (kvantifitseeritult duaalidena nt: (Gini & SKT) või (põhirahvuse emigratsioon & kapitalide väljavedu) või (töötus & kogu välisvõla koormus tagasimaksevõimet arvestades) vm

 loomulikult subregionaalne arengusihistus Põhjala poole on ainuratsionaalne nii väeti tingimisjõuga rahvusliku majanduse puhul (evolutsioonilise majandusteooria seisukohalt on see subregionaalne jätkusuutlik spontaanne suundus, subregionaalseid difusioone arvestades, seda ka majandusmehhanismide harmoniseerimises lähimate partneritega)

loomulikult võib väljamaiste makroökonoomiliste edetabelite „sobival sortimisel” leida tabeleid mille alusel juba elaksime lausa Majandusimedemaal (nt IMFil olla tabel et Eesti majanduse kasvutempo olla olnud euroliidus viimasel kümnendil kõige kõrgem – Eurostati vastava „edetabeli“ järgi aga oli Läti esikohal jne, muide, Eurostat üldiselt arukalt ei lubagi riikide järjestusi oma andmete ligikaudsuse tõttu vaid ainult rühmitusi, mis aga IMFi nimetet Läti tahaplaanile seadmist õigustab on ju avalik saladus)

loomulikult on makroökonoomiliselt kriisist väljarabelemiseks meil vaja eriti rõhutada sotsiaalkapitali suurendamise olulisust (nt mittetulundusühingute kaudu), seda eriti arvestades olulist etnilist lõhestatust, samuti rõhutada avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi kvaliteedi tõstmist – mida Presidendi Iseseisvuspäeva Kõne otseselt üritaski mingil määral teha (seda kõnet võiks nimetada makroökonoomiliseks narratiiviks – väga vajalikuks – kuid loomulikult arusaamatuks puuduliku sotsiaalteadmusliku/närviga  publiku hulgas – kes õigesti tegid kui magasid)

 loomulikult poliitökonoomia avaliku valiku teooria alusel valimiseelsel perioodil poliitikud peavad suud kinni hoidma vähem või rohkem rahvuslikult ebameeldivates majandusseikades (nt et viimastel aastatel oleme nii mitmete õigluse kui ka majandusheaolu näitude poolest Põhjala kõrgest elukvaliteedist järjest allapoole langemas – nt Eesti Gini näit 2009 tõusis aga Soome oma langes (seega meil majanduslik ebavõrdsus suurenes aga soomlastel langes), nt reaalselt eestlase  SKT pc on jäänud järjest rohkem maha Soome omast, rääkimata meie kriisi suht-suuremast sügavusest ja tööjõu migratsiooni õnnetutest tasakaalustamata suundadest meie põhjala velledega jne) ja mis üks kõige kurvamaid nähte – kapitalide oluline väljakantimine kodumaisest majandusest ja seda veel maksustamata kujul jne.

 loomulikult on momendil parem vaikida et järgmised 20 aastat oleme juba euroala riik (sest kuuldavasti järgmisest kuust rakendatakse euroala liikmesriikidele karmimad stabiliseerimiskriteeriumid ning  koordineerimise „stiimulid” kui pelgalt lihtliikmetele, nt võimalik et 0-kasumimaks toetusaluses riigis, kui partnerite suhtes kõlvatu konkurentsivõte võib minna trahvi alla vms)

loomulikult oleks traditsioonililiselt lootnud ikka kuulda ja tekstist lugeda tänapäevase steriliseeritet keele sees ka noid toredaid koloriitsemaid eestiaegseid keelendeid.

PS

 Loomulikult tuleb arvestada kuivõrd piiratud ja ajast ja arust ametlik statistika ning institutsionaal-poliitiline teadmus oli THI käsutuses 24.II 11 sügava ja laia ning perspektiivse makroökonoomilise narratiivi koostamiseks, nt:

 a)     Eurostati tabelitest on juba ammust võimalik leida Eesti Gini näite nii 2008 kui ka 2009 kohta – aga ES tabelites on praeguseni veel viimased näidud ikka veel ainult 2007 kohta (muide, väga oluline indikaator sotsiaalkapitali ja majandusliku õigluse käsitlemisel)

b)    puudub selge ametlik statistika nii tööjõu väljavoolu kui ka elanikkonna aktiivse osa dünaamika kohta (väga olulised indikaatorid majanduspotentsiaali kujunemise ja jätkusuutlikkuse tõenäosuse hindamisel)

c)     puudub selge ametlik statistika selle kohta et kuhu Eestist ikka raha lõppude lõpuks olulises osas kaob: tõsi et EP statistikas on kirjed investeeringud välismaale – nii otsesed kui portfelli kui muud, kuid millegipärast, ametlikult ehk nt RMi poolt neid näite ei interpreteerita ega peeta miskiks (tõepoolest, olekski vist ametkondadel ebameeldiv raske s et miks Eestist tehakse välja kordades mahukamaid investeeringuid kui nt meid teiste liikmesriikide poolt struktuurivahenditega toetatakse, ja kui ei tea kuhu raha kaob siis on tõesti parem lohutuseks uskuda et raha tuleb seinast ning SKT tempot saab leiva peale määrida ja ahju ajada).

Mis veelgi olulisem euro-ala riigile: nähtavasti puudub meil kõrgemates sfäärides ka kompetents et millised uued regulatsioonid ja koordinatsioonid ning projitsioonid  ( muide “projitseerimine” (Saagpakk) on EL Komisjonis kasutusel prognoosimise/planeerimise sünteesina (statism ja planeerimine seal jälle moes euro-alal)) peatselt euro-ala riikides rahanduse-panganduse-majanduse alal jõustatakse ja kuidas need hakkavad mõjutama nii  vastavat subsidiaarsust kui ka majandusarengu projitseerimist kogu euro-alal kuhu ka meie institutsionaalselt kuulume (lisaks sellele et eurot kasutame).

ÄP.ee 26.II 11 kirjutab:

 „Riigikontroll (Rootsi, üe) kritiseeris muuhulgas seda, et Eestis ei karmistatud kriisi ajal seadusi riskide maandamiseks. “2005. aastal ei olnud see (seadusandluse muutmine – toim.) võimalik,” ütles Holst. “Varsti on see tänu uutele EL-i reeglitele – Basel 3le – võimalik.””

veebruar 25, 2011 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. PM 26.II 11 lk 2 kirjutab et 189 saksa majanadusprofessorit toetavad reformikava et euro-alal tegutsevad pangad peavad oma vastutustundetult välja jagatud laenud ise endale korstnasse kirjutama

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | veebruar 26, 2011 | Vasta

  2. 2. ÄP.ee 26.II 11 kirjutab:

    “Riigikontroll (Rootsi) kritiseeris muuhulgas seda, et Eestis ei karmistatud kriisi ajal seadusi riskide maandamiseks. “2005. aastal ei olnud see (seadusandluse muutmine – toim.) võimalik,” ütles Holst. “Varsti on see tänu uutele EL-i reeglitele – Basel 3le – võimalik.”

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | veebruar 27, 2011 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: