Ülo Ennuste majandusartiklid

Sven versus Kurt

Opositsioonipoliitik Sven’ile* kangastus koalitsiooni platvormi kompleks suurusest õõndunud puuna – kuid nagu metamatemaatik Kurt** on väitnud 1931, on komplekside puhul alati alternatiivid, ehk antud juhul, ka õõndumusest tingitud suurus.

Jättes praegu kõrvale küsimuse selle õõnsuse struktuurist (nt eetiline/teadusvaegus/ erakondlikkus vms), peame tõdema et ELis Gödel on jälle moodi läinud nagu statism, subsidiaarsus vms ja seda muidugi uutes kuubedes. Nt statismi puhul PPP kombinatsioonis, Gödel’i puhul üha kaugenevalt formaliseeritud süsteemidest ( nt tuletatakse meelde mis riskiga ta sai 1940. aastatel kätte USA kodakondsuse sest ta nägi läbi ja suutis formaalselt tõestada mis ohtlikud loogilised vastuoksused ja ebakõlad ning lüngad peituvad USA konstitutsioonis ja ei jätnud seda enda teada).

Üks kõnesoleva leppe õõnsuse osiseid seisneb eeskätt järgmises: nimelt kõrvuti selle leppega küpses Brüsselis vastav oluline ülemleppe/mehhanism – Euroopa Semester – ja sellest ei ole meie nimetet kolkaplatvormis ei õhkagi, täieline vaakum, ometi on ES mehhanismis olulisi statismi momente milledest meie ei saa peatselt üle ega ümber.

Nt Purju*** väga õigesti märgib:

„Kui paktis ette nähtud maksubaaside ühtlustamine riikide vahel teoks saab, siis on sel professori sõnul Eestile kahesugune mõju. Positiivne on, et maksukeskkond muutub lihtsamaks ning tehingukulud vähenevad. Teisalt kui ühtlustamine tähendab teatud Eestile teatud maksusoodustustest loobumist, siis vähendab see meie atraktiivsust investorite jaoks võrreldes nende nelja ELi riigiga (Suurbritannia, Rootsi, Tšehhi, Ungari), kes paktiga ühineda ei kavatse. Kas maksubaasi ühtlustamine tähendaks Eestis kehtiva ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse kaotamist, see on Purju sõnul aga tõlgendamise küsimus.“

Kui see Purju poolt märgitud ELi statismi probleem ei saanud meie platvormi diskussioonides üheks oluliseks õõne täidiseks vaid mängiti võimurite poolt auti, isegi Sven jätis enda teada, siis on ikka meie majanduspoliitika kvaliteedi olukord ikka räbal küll.

Veelgi enam – seda õõnt asendusena täideti asjatundmatu hägu ja laimuga nt meist edukatemate liikmesriikide ja meile suuremeelsete toetuste jagajate pihta – nt Sirp levitas Gräzini diletantisme nagu poleks rootslastel kunagi heaolu olnudki ning enam ega ei tule kah erinevalt meist, veelgi kõrgemalt meie riigimehelikelt tasemeilt võis aga ES asendusteemadena kuulda teadmusõõnsaid laimavaid kõminaid et nagu poolakatel olla samuti kõva kukkumine olnud nagu meilgi aga meie oleme ikka edukamad sest meie ei devalveerinud; mõned rahvuslikud teatmeteavikud aga hakkasid asjatundmatuses teadmusruumi hägustama eksitavalt nimetades mõningaid fanaatikuid ja isegi aktiivseid staliniste meie suurimate rahvuslike majanduspoliitiliste mõtlejatena (nt Sirp-Gräzin Vend Vahindra’t või Vikipeedia anonüümselt V. Paulman’i jne).

*********************************************************

* Mikser, S. 28. III 11. Koalitsioonileppe suur õõnes puu. PM lk13. (Kahetsusväärselt PMi poolt võrgus peidetult, olgugi et autor töötab avalikus sektoris ja maksumaksja kulul, ilmselt viimane lõik ei klapi toimetuse poliitikaga)

**Wikipedia:

„Kurt Friedrich Gödel (German pronunciation: [ˈkʊʁt ˈɡøːdəl] ( listen); April 28, 1906, Brno, Moravia, Austria–Hungary – January 14, 1978, Princeton, New Jersey, United States) was an Austrian logician, mathematician and philosopher. Later in his life he emigrated to the United States to escape the effects of World War II. One of the most significant logicians of all time, Gödel made an immense impact upon scientific and philosophical thinking in the 20th century, a time when many, such as Bertrand Russell, A. N. Whitehead and David Hilbert, were pioneering the use of logic and set theory to understand the foundations of mathematics.[1]

Gödel is best known for his two incompleteness theorems, published in 1931 when he was 25 years of age, one year after finishing his doctorate at the University of Vienna. The more famous incompleteness theorem states that for any self-consistent recursive axiomatic system powerful enough to describe the arithmetic of the natural numbers (for example Peano arithmetic), there are true propositions about the naturals that cannot be proved from the axioms. To prove this theorem, Gödel developed a technique now known as Gödel numbering, which codes formal expressions as natural numbers.

He also showed that the continuum hypothesis cannot be disproved from the accepted axioms of set theory, if those axioms are consistent. He made important contributions to proof theory by clarifying the connections between classical logic, intuitionistic logic, and modal logic. …”

(Muide, Vikipeeedias vastav artikkel sisuliselt puudub)

***www.e24.ee/?id.408595

märts 29, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: