Ülo Ennuste majandusartiklid

Üks entsüklopeediline meenutus

 2002 ilmus EE11 “Eesti-üld” – mis nii meie makro-majanduse kui ka meie majandusteaduse osas kujutas meil seni ennenägematut teadmus-praaki – vt nt “Sirp” vastavat arvamust:

 http://www.sirp.ee/archive/2002/29.11.02/Sots/sots1-8.html

Muide, mälu järgi selle arvamuse tegi vist mingis PM-i joonealuses kohe pihuks ja põrmuks suur juht Aasmäe ise (kes kõite toimetuse ning ka mitmedki au8torid ekstra valinud värsketest jõududest, vähemasti majandusteaduse alal) – väitega et taolised kõnnid kes selle arvamuse kirjutasid jäävadki igavesti näljarottideks – või midagi taolist.

PS “Sirp” 29.IX 02 arvamuse tekst

 
 

 

Entsüklopeedilistest majandusraskustest

Äsjailmunud “Eesti entsüklopeedia” XI köide “Eesti üld” ei aita meie tänapäeva üldmajanduse analüütilisele mõistmisele kuidagi kaasa. Sootumaks on majanduse osast välja unustatud tänapäeva makromajanduslik käsitlus. Samuti on majandusteaduse ülevaates jäänud märkimata mitmed meie tippnimed ja enamik tänaseid silmapaistvaid õpetlasi. Üksikmajandusalade artiklites esitatud arvukad “tonnkilomeetrite ülitäpsed” tabelid ei suuda neid puudusi korvata.
Tõepoolest, on arusaamatu, et kui köites on olemas koondülevaatelised artiklid “Majanduse arengulugu 1940. aastani” (lk. 328 – 33) ja “Majandus 1940 – 90” (lk. 334-5), et nendele ei järgne artikkel “Majandus 1991 – 2001”. Sellest lüngast tulenevalt on köitest välja jäänud Eesti kogu praegusaegne makroökonoomiline pilt. Puudub nii tervikmajanduse koondtulunäitajate tasemete kui ka nende dünaamika, struktuuri jms kirjeldamine. Samuti ei leia meie majanduse varade, fondide, kapitalide (sh. inimkapitali), investeeringute, hoiuste, tarbimise, tulu- ja varajaotuse omandilist peegeldamist. Täiesti puudub meie majandusarengu võrdlemine teiste riikidega ning andmed selle kohta, millistest riikidest on pärit põhiliselt välisinvesteeringud ja mis harudes põhiliselt asetsevad nende loodud töökohad.
Lünklikult on ülal loetletud näitajaid mingil määral esitatud küll kuni 1990. aastani, kuid selles osas oleks tulnud entsüklopedistidel tõesti võidelda lugejate vaimupimeduse vastu, nagu nad seda köite saatesõnas on lubanud (lk. 5). Seda eriti okupatsiooniaegsest moonutatud statistikast tulenevate sagedaste siiani käibel väärettekujutuste vastu. Okupatsiooniaegsete andmete esitamisel ei oleks tohtinud delikaatselt hoiduda isegi objektiivsuse säilitamise ettekäändel kõrvale asjaolust, kui tohutut kahju tõi meie kogumajandusele okupatsiooni sõjamajanduslik süsteem, seda eeskätt ennesõjaaegse eduka turu- ja rahasüsteemi lõhkumisega. Kuigi okupatsiooni ajal toodeti tublisti tonne, ei leia me viiteid toodangu üliviletsa kvaliteedi kohta. Näib, et ka okupatsiooniaja jooksul tekkinud Soomega võrreldes kuni viiekordne majandusmahajäämus ei vääri toimetajate objektiivsusetaotluse tõttu nimetamist.
Ka oleks entsüklopeediliselt kohane olnud objektiivsete andmete esitamisega korrigeerida ka üldlevinud väärarusaama, et meie rahva rublahoiused kaotasid krooni kehtestamisega väärtuse. Või nagu oleksime idaturust lahkulöömisest loobumisega sotsiaalselt ja majanduslikult äkki kõvasti võitnud.
Eesti majanduse vähegi analüütilisemast käsitlemisest vabanenud ruumi on köite tegijad sageli kasutanud mitmete üsna teisejärguliste majandusandmete detailseks ja mahukaks esitamiseks. Kohati on lehekülgede kaupa antud teavet ühe tuhandiku täpsusega aastate ja igasuguste veondusasutuste geograafia lõikes sõitja- ja tonnkilomeetrite kohta vms. Peatükist “Rahandus” saame teada, et meil peab fiskaalpoliitika tagama sotsiaalsete (avalike) kaupade tootmise (lk. 387). Lugeja muidugi ei teadnudki seni, et fiskaalpoliitika tegeleb kaubatootmisega. Samas saame lõpuks teada, et ENSV rahandusministeeriumid töötasid kollegiaalselt ja ministritel oli 2-3 asetäitjat ning nad organiseerisid riigieelarve koostamist ja täitmist. Seega objektiivselt ei ole meie rahanduses mingit märkimisväärset kremlisurvet olnud, olgugi et kahte kolmandikku majandusest administreeriti otse sealt.
Meie nimekaid majandusteadlasi saab kokku panna mitmel põhimõttel: kas nende tulemuste-avaldamiste ülemaailmse tuntuse, ametite-positsioonide alusel meie pisiriigis või siis lihtsalt nii nagu pähe tuleb. Kui lähtuda esimesest, siis eestimaist päritolu ennesõjaaegsetest majandusteadlastest tuleb kõige ette asetada Heinrich von Stackelberg (EE VIII, lk. 633), kelle tulemuste viitamisel märgitakse sageli siiani tema päritolu. Järgmisena tuleks nimetada Ragnar Nurkset, kelle uurimusi samuti siiani viidatakse-diskuteeritakse ja kes on tublide toimetajate tõttu sees isegi okupatsiooni ajal ilmunud EE VI köites. EE XI me Nurkset enam ei leia, kuigi on tegemist võib-olla maailmas kõige tuntuma eestlasest ja eestlasena tuntud sotsiaalteadlasega üldse. Sõjajärgsetest eesti päritolu majandusteadlastest paistis 1970ndatel – 80ndatel ülemaailmselt silma Rootsis töötav professor Tõnu Puu. Tema olulised saavutused pärinevad ajast, kui veel arvati, et katastroofi- ja kaoseteooriad sobivad ka majanduse mõistmiseks. Ka tema on sees EE XIV köites, kuid mitte enam EE XI.
Praegu Eestis töötavaid nimekamaid majandusteadlasi on EE XI serveeritud eranditult ainult seoses nende sovetiaegsete “tulemustega”. Nt: “Suurimat edu saavutati… ettevõtete rahanduse automatiseeritud süsteemide loomisel… saavutati juhtiv koht kogu NSV Liidus”. Siinkohal tuleb märkida, et antud juhul oli nähtavasti tegemist lihtsalt arvutikasutamise võimaluste uurimisega. Seda ajal, kui arenenud maailmas enam arvutiteta rahanduses ei toimitud.
Tuleb rõhutada, et okupatsiooniajal toimus konkreetsete sotsiaal-majanduslike põhiprobleemide ja majandusmehhanismide uurimine räige marksistlik-leninliku ideoloogia poliitilis-administratiivse surve all, vastavast kirjandusest oli suur osa salastatud, statistika moonutatud, läänepoolsed teaduskontaktid hävitatud jne. Majandusteadus ei õitsenud siin sugugi sellisel määral, nagu see EE XI välja paistab, seoses arvukate nimede tegutsemiste kirjeldamisega.
Samuti võib EE XI tekstidest kergesti ekslikult järeldada, nagu oleks 1990. aasta paiku saabunud Eesti majandusteaduse lõpp ja hiljem pärast seda enam midagi toimunudki. Nii on jäänud täiesti nimetamata vähemasti tosin meie nüüdisaegset edukat majandusteadlast. Seda vaatamata asjaolule, et teiste teadusharude puhul on EE XI siiski vaevaks võetud ka meie tänapäeva õpetlaste nimed ära märkida.

ÜLO ENNUSTE, ARNO KÖÖRNA, ALAR PURJU

 

aprill 3, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: