Ülo Ennuste majandusartiklid

Viimatine kirjavahetus Andresega

 Viimatine kirjavahetus Andresega

Tere, Ülo

Ma lugesin jälle huviga ( http://uloennuste.wordpress.com/2011/04/06/uks-tahvlinaide/ ), just selles mõttes, et kuidas professionaal oskab formuleerida.
Sest kõik osamehhanismid on ju suhteliselt lihtsad.
Ilmselt, kui Sa kirjutasid teadusprojekte, oli vaja asi ajada keeruliseks ja võõrsõnade peale.
Kui Sa tahad jälle publikut harida või poliitikuid mõjutada, pead tõmbama tagasi nii lihtsaks kui võimalik, et ainult põhiline mõte alles jääb.
Siis on parem mitte üldse rääkida suurtest võrrandisüsteemidest, parem öelda kuidagi niimoodi, et paari-kolme x suuruse balansid tuleb välja kirjutada. See on nagu tudengitega – Sa pead ütlema, et paar väikest balanssi, mitte sadade tundmatutega võrrandisüsteem. Muidu ta ei viitsi üldse uurida. Einsteini põhimõte modelleerimises: tee nii lihtsaks kui võimalik, aga mitte lihtsamaks!
Hawkingi mõte populariseerimises: kirjuta raamat ühe valemiga E=mc2, sest iga järgmine valem võtab ära x tuhat lugejat.
Kuid Sa pead jätma mulje, et Sa oskad neid valemeid igal hetkel kirjutada.

Kui ikka oskaks keegi täpsemalt välja arvutada, ja lihtsas inimkeeles (kõrgharidusega mittemajandusteadlasele arusaadavalt) formuleerida. kui palju raha Eestist välja voolas “targa” nullkasumimaksu poliitika toel, siis see oleks päris huvitav info.
Pallasma artikkel jäi mulle ka silma kui hoiatus lähiaastatel tulevast järgmisest rahanduslikust  afäärist.

Parimatega,
Andres         

 

Tere Andres,

 Kui ikka oskaks keegi täpsemalt välja arvutada, ja lihtsas inimkeeles (kõrgharidusega mittemajandusteadlasele arusaadavalt) formuleerida. kui palju raha Eestist välja voolas “targa” nullkasumimaksu poliitika toel, siis see oleks päris huvitav info.”

 Kui ikka oleks võimkonna poolt vastav soliidse nutsuga tellimus, siis produtseeritakse kohe teaduslikult ning lihtsas inimkeeles tõlgendatav agregaatvalem mida majandusteaduses nimetakse ka tootmisfunktsiooniks:

 kodumaisest majandusest väljavoolav raha võrdub majanduse massi ja kasumimaksu kordistaja ruudu korrutisega”:

 E=mc2,

 kus E on väljavoolav raha, m=F(n; …) ja c=O(k; …),  ja funktsioonide argumentide: n=hõive, k=kasumimaksu määr jne, nende maksimaalne arv on kummaski funktsioonis kolm.

 

Arusaadavalt arvestatakse produtseerimisel/argumenteerimisel edaspidiste tellimuste hankimisega ja seega üldsegi mitte valemi positiivse falsifitseeritavusega, seda eriti reformaator-vaatevinklist.

  

Näiteid on küllaga: nt mullu produtseeriti TÜ&PRAXIS poolt RM tellimusel valem:

 0-kasumimaksu jõustamine tõstab ettevõtete efektiivsust

Kusjuures tõestuseks kasutati valikuliselt ettevõtete juhtkondadega tehtud küsitlusi ning buumiaegset makrostatistikat.

 Või nt TEA ENTS 1 köide annab “aegrida” kohta täiesti absurdse selgituse nurgapealse piimapoe näitel (teaduspõhiselt aegread on eeskätt kasutusel makroprotsesside puhul ja aastakümnete mõistes: vt ENE 1 köide ja sama autor). Küsimusele et miks autor nii käitus oli vastus et selline oli tellimus et algkooliharidusega peab olema loetav (aga mitte sisuliselt selgitav).

 Või nt valimispropaganda käigus risustati teadmusruumi kõige kõrgemate riigimeeste tasemelt teiste meid toetavate liikmesriikide laimamisega: nagu nt oleks poolakad valetanud et neil langust ei olnud, et Skandinaaviamaades pole heaolu olnud ega tule enam kah nagu meil, et rahvusvaheliselt konkurentsi mõttes kõlvatuks vihjatud 0-kasumimaks on JOKK jne.

 

Ütleks, seega ikka tegelikult “ siis see oleks päris huvitav info” et kui välja arvutaks et kuivõrd Eesti suhtränk majanduskriis oli tingitud meie avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusstruktuuri suhtmadalast kvaliteedist võrreldes partneritega, produtseeritud sooviga eeskätt olla mugav meie kildkondade igat masti politikaanidele ning kröösustele, olla neile huvimugav avalikkuses manipuleerimiseks.

 Muide, EP makro- finantsstatistika on ebateaduslikult niivõrd segaseks aetud et sealt pole ilmselt ka IMF spetsialistile võimalik midagi aru saada ja liiatigi võidakse seda statistikat päevapealt muuta; ESA statistika paistab aga eeskätt silma aegunud andmestiku poolest mis muidugi ei võimalda paljusid protsesse mõista – kasvõi seda palju tööjõudu Eestist välja voolab ja mis tõttu (sisemine devalveerimine?), kuidas viimastel aastatel majanduslik ebavõrdsus on muutunud ja seega ka sotsiaalkapital …

 Vabandan et juba ammu läksin üle Howking’i populariseerimiskriteeriumi.

 

Parimat, üe

aprill 10, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: