Ülo Ennuste majandusartiklid

Kriis teravdas majandusliidu kogu-tõerääkimise ja -konkurentsieetika küsimusi

Kriis teravdas majandusliidu kogu-tõerääkimise ja -konkurentsieetika küsimusi

 Tõepoolest: eeskätt doonor-liikmesriigid muutusid kitsikuses hoopis valvasmaks et kas nad panustavad abivajajate toetamisse ikka tõese informatsiooni alusel ja kas toetuste kasutamine samuti toimub abivajavates liikmesriikides ikka koostööeetikat järgides.

Teatavasti meie maksumaksjad said oma esimesed vitsad selles küsimuses kätte juba 2005-6 kurikuulsate suhkrutrahvide kaudu: ELi suhkruturu reeglite solkimise eest ning lisaks selles protsessis Brüsselile hämamise eest et meie olevat eripärane moosikeetja rahvas jne, kusjuures Brüsseli kasutus olev rahvusvaheline suhkruturu statistika näitas midagi muud, näitas et tegemist oli eeskätt mõningate spekulantide eripärase ahnusega ning mahhinatsioonidega.

 2009 PM Vanhanen kirjutas FTs (17.VI 09) et mõningate liikmesriikide maksustamise mehhanismide osas on ebakõlbelise konkurentsi elemente ning maksustamissüsteemide reformimine vajab harmoneerimist (ilmselt võis teda äkki häirida nt ka meie 0-kasumimaksust tingitud kasumite piiriülene üleandmine vms, kusjuures teadmuspõhiselt oli selge et selline maksusüsteem oleks jätkusuutlik eeskätt ainult toetusi saavas liikmesriigikeses, olgu selle juures muidu lokaalne poliitpopulism nii et hoia ja keela).

 2010 suvel volinik Rehn kirjutas Soome Statistikatoimetistes et taotleb Komisjonile õigust liikmesriikide ametlikke statistikaid kontrollida, et nt Kreeka puhul said fiskaaldefitsiidi probleemid alguse osaliselt ka sellest et statistikaraamatuid oli tohterdatud: kahjuks on see arukas üritus siiani takerdumas.

 2011 on kuulda hääli et nagu meie praeguste seaduste alusel ei olegi meie riigil õigust hargmaiste korporatsioonide siinsete üksuste finantsvoogude ja üleandehindade vms kohta teavet nõuda ja seega meie avalikkus ei saagi selgelt teadma nt et mis kontekstis ja kuidas see ikka võimalik on et 2009-10 justkui tsunamiga uhati Eestis välja kümneid miljardeid investeeringuid – seega häbiväärselt kordades rohkem kui me teistelt liikmesriikidelt struktuurifondide kaudu lahkelt investeerimiseks toetusi saame ja mis meie riik seda protsessi ei võiks reguleerida – nii et vaeslapse rollis majanduses eeskätt toimuks investeerimine ikkagi kodumaistesse töökohtadesse ja hõive ei jääks kriisjärgselt langenuks, ja mis veelgi olulisem – et mitte meie maine ei saaks doonorriikide maksumaksjate hulgas täiesti kahjustatuks?

aprill 20, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: