Ülo Ennuste majandusartiklid

Üks kiri

Komisjoni kevadprognoosist* tagasivaates

a)     Nüüd torkab eriti silma et liikmeriikide koondtabelites on muu hulgas olemas GNI** juurdekasvutempod – kuid riikidevaheline selle näitaja tabel Lisades puudub (erinevalt muudest näitajatest). Silmitsedes Eesti koondtabelit märkame et meie GNI juurdekasvutempod on oluliselt madalamad kui meie GDP juurdekasvutempod ning kiigates teiste liikmesriikide tabeleid võib täheldada et meie majandusel on nimetatud langus oluliselt suurem kui euroliidus keskmiselt

b)    Selge see et kui GNI juurdekasvutempo on madalam GDP omast siis nii GNI kui ka NNI osakaalud GDP suhtes aja jooksul langevad mis majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt on halb enne (muide Eurostati järgi 2010 meil see näit NNI osas langeski 2 protsendipunkti 80% peale mis on euroliidus üks nõrgemaid näite***). Et toimuvast selgust saada peaks prognoosimudel sisaldama nn finantsvoogude bilanssi – aga mida ei ole seda ei ole – olgugi et neid prognoose tegeva osakonna  (volinik Rehn’i oma) nimetuses on „majandus- ja finantsasjade”. Seega peame kurbusega tõdema et Komisjoni kevadprognoos on järjekordselt ainult osaline – olgugi et juba aastakene tagasi Rehn tõotas et nt hakkab ka liikmesriikide kogu-välisvõlgnevust jne prognoosima. Kurb eriti kui meenutada et nt 2008-9 kriisi suudeti adekvaatselt prognoosida ainult nende makromudelitega mis sisaldasid piisavalt ka finants-osiseid ja         -seoseid.

c)     Seega: vaatamata sellele et Komisjoni kevadprognoos on kahetsusväärselt lühikese horisondiga tuleb selle sisulise osalisuse ehk olulise mittetäielikkuse tõttu meil ikkagi olla lugedes väga skeptiline kui mitte öelda pessimistlik**** – just meid puudutavate lõikude suhtes mis on ka täiesti vabandatav sest eks Rehn tea et meie kodumaise majanduse osakaal ole ainult alla tuhandiku kogu euroliidu majandusest. Nt meie majanduspotentsiaali arenguid puudutab praegu eriti investeeringute oluliselt ülemäärane väljavool (ilmselt tingitud defektsest 0-kasumimaksu poliitikast mis selle eriti hargmaistele korporatsioonidele ahvatlevaks teeb) mida oleks seega meie prognoosides tarvilik peegeldada, aga mille suhtes võimkonnad on asunud kaitsepunkritesse. Muide, ka PRAXIS/TÜ et al. jaanuari uurimus 0-kasumimaksust muudeti täiesti mõttetuks kolmandas peatükis selle tõttu et valitsustruult vaikimisi eeldati et jaotamata kasumeid välismaale ei kandita.

*http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2011/pdf/ee-2011-1_en.pdf

** Eurostati ja Komisjoni üllitistes makrotulude mõõtmisel (alates kodumaise majanduse „rikkuse” seisukohalt kõige adekvaatsemast – milles ka nt  investeeringute väljavool piiri taha arvutustesse võetud) võib sagedamini kohata järgmisi standardseid akronüüme;

  1. disposable NNI” (kasutatav netorahvatulu, tähendusi vt nt ESA  teavikutest, Eurostatist või ingl Google’ist, igal juhul mitte e.k Vikipeediast, õnneks EP koduleheküljelt võeti mullu täiesti hämav Sõnaraamat maha);
  2. NNI  (netorahvatulu, e.k standardlühend puudub, meil on  selle osakaal  kodumaisest kogutoodangust ca 80%);
  3. GNI  (kogurahvatulu KRT/RKT kus esimene akronüüm on nt  meie Statistikaameti oma ja teine on kasutusel Rahandusministeeriumis);
  4. GDP  (kodumaine kogutoodang SKT/SKP, muide Mereste (2003) soovitab SKT, aga EP kodulehe veidravõitu looja karja läinud „Sõnastiku” järgi olid need täiesti erinevad nähtused, RM oma sõnastikku ei lehvita –  kuid üldiselt näib et meie  administratsioonis kasutakse  SKP ja ajakirjanduses SKT (ÄPis näiteid kus mõlemaid samas artiklis);
  5. Meie statistika kasutab selles kontekstis vahel veel mõistet  “kogumajandus” mida Brüsselis eriti ei märka kuid  mis näib olevat asjakohane: kogumajandus = kodumaine + piiritagune/välismaine  (nt 2009 Eesti kogumajanduse investeeringud põhivahenditesse olid miljardeid väiksemad kui kodumajandusse mis tähendas ka antud  juhul seda et piiritaguseid varasid toodi tagasi kodumaiselt investeerimiseks  ja et toimus ka välismaiste investeeringute kaotus (nt väärtpaberite hinnalangus) ja et samal aastal  meilt välismaale tehtavate investeeringute maht ei korvanud viimaseid);
  6. NB: Eurostatis on üldiselt näitajate seletused  iga tabeli juures, kusjuures ka näpunäited nende näitajate rakendamiseks:  nt ei soovitata GDP kasutamist „rikkuse” mõõtmiseks vaid ainult majandusintensiivsuse hindamiseks , seda nt eriti mitte Kesk-Londoni puhul kus suur pendelhõive vms (K-L on Eestist majanduslikult suurem), ega soovitata riike järjestada nt väheusaldusväärses PPS valuutas vaid ainult rühmitada, muide Komisjon ei prognoosi PPS värke üldsegi mitte;
  7. PS: häda on meil siin sellega et standardsed on nii samatähenduselised  SKT/SKP kui ka KRT/AKT ning et “kodumaine” sai mõnikümmend aastat või nii tagasi ebaõnnestunult tõlgitud “sise-” – seda ilmselt sovietimentaliteedi ja venekeelsel mõjul mil veel kas poliitiliselt kardeti sõnu nagu rahvuslik ja kodumaa veel kasutada või mõne poolt isegi püüti jääda venepärasemaks ning ainult isemajandavaks oblastiks.

***http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tsdec230

****Paha ei teeks lugemisel nt Rumsfeld’i  reegleid silmas pidada (D. Rumsfeld. 2011. ”Known and Unkown: A Memoir ” 813 lk):

Üks tema kuulsamatest reeglitest oleks: otsustamisel tuleb arvestada nii teatud kui ka teadmatut, seega teadmus-maatriksit esimese reaga „teatud teadmised ja teatud teadmatud”; ning teise reaga „teadmatud teatud ja teadmatud teadmatud”. Kuigi see on paradoks otsustusteooria seisukohalt näib sellel jumet olevat just Allais’i paradoksi seisukohalt mis sedastab et kasulikkuse seisukohalt olulised sündmused isegi väga väikese tõenäosuse puhul näivat omavat empiiriliselt otsustajale suuremat mõju kui kasulikkuse teooriast tuleneb.

mai 20, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: