Ülo Ennuste majandusartiklid

NB

 E Veges’e komm J Allik’u artiklile EPLis 24.V 11

Muidu õiges kommis on üks küsitav lõik:

„Isegi sisemajandusekogutoodangu absoluutnäitajad pole (riigiti, üe) võrreldavad. Sellele tuginedes kirjutatakse aga millegipärast „edulugusid“. Majanduskasvul ja majanduskasvul on suur vahe. Tegemist pole vaid kvantitatiivse mõõtega, sellel on ka kvalitatiivne mõõde, mis pole vähem oluline. Sisemajanduskoogutoodangu kasv avalikus halduses, tervishoius, riigikaitses ja muudes riigieelarvest finantseeritavates valdkondades ei tee kogukonda jõukamaks – see teeb vaesemaks.”

Tõsi: kodumaisel kogutoodangul on kvalitatiivne mõõde rahvusliku rikkuse/heaolu vara tõstmise mõistes, sellesse investeerimise  mõistes. Kuid selle mõõtmiseks on vaja nt tervishoiu tegevusmahu kõrval ka teenuse kvaliteeti mõõta – nt kui tegemist on mingi libavaktsineerimise mahu suurendamisega nt kellegi ärihuvides või vaegteadmusest  – siis on loomulikult taolise tegevusmahu suurendamise puhul on tegemist sootsiumi vaesustamisega – tervisevara vähendamisega. Kui aga tegemist on reaalselt efektiivse rahvusliku tervisevara tõstmisega ( elanikkonna aktiivsuspotentsiaali tõstmisega)  siis ei tohi mitte mingil juhul vihjata et lisandväärtuse mahu suurendamine tervishoius „ei tee kogukonda jõukamaks”.

Nagu juba öeldud on see Vegas’e komm üldiselt asjalik, eriti üldistav  lõik:

.
„Statistiliste näitajate ja reaalsuse vahelised erinevused tulenevad eluvõõrastest tuletistest. Vaatamata sellele, et sellised näitajad ei kajasta õiglaselt toimuvaid protsesse, langetatakse neile tuginedes ühiskonnale olulisi otsuseid. 
Protsesside juhtimise eelduseks on adekvaatne informatsioon. Kõverpeeglilisele kuvandile tuginemine teeb protsessid juhitamatuks, tekitab kaose ühiskonnakorralduses.”

Tõepoolest kõverpeegleid kasutab meie administratsioon/keskpank makrotasandil rohkesti nt: PPS valuuta, majandusliku ebavõrdsuse hindamine ainult tulude järgi aga mitte kulutuste järgi, GDP kasvutempode võrdlemisel riigiti ei lähtuta nt ühtsest/keskmisest baasist, võlgnevuse küsimustes vaikitakse maha koguvälisvõlgnevus (muide meil praktiliselt võrdne itaallastega), hõive sisse arvestatakse  ka mittepalgalisi (muide mullu hõive aastakeskmisel jätkas meil olulist langust), maha vaikitakse olulised kaotused piiri taha tehtud investeeringute osas (kui sensitiivsed värgid sest suuresti on need investeeringud tehtud maksustamata kasumitest) maha vaikitakse tõsiasi et kõrge inflatsioon on maksustamine ehk finantsvarade järk-järguline konfiskeerimine  jne jne.

 

mai 25, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: