Ülo Ennuste majandusartiklid

Kiri heale kolleegile Rein Järvelill

Kodumaisest kogumajandusest (KKM):

Hea kolleeg!

Väideldes, et masus keskmise palgasaaja kaotused 17% olid palju väiksemad kui kaotused kodumajapidamiste tarbimises 24% sest kodumajapidamiste hoiused suurenesid – siin me läksime väga libedale teele.

Õigemini me läksime kodumaiste kogutulude ehk SKT/SKP/GDP ruumist suuremasse ruumi ehk kogumajanduse ruumi mis sisaldab ka tehinguid põhivaradega/kinnisvaradega: nt kodumajapidamiste hoiused võisid suureneda mitte ainult palgatuludest vaid ka „negatiivsetest investeeringutest” nagu kinnisvarade müügist, aktsiate müügist, laenudest vms.

Statistika mõttes see tähendab seda et me rahvamajanduse arvepidamise SKP tabelite asemel peame astuma kombineeritud tabelite ruumi vähemalt järgmistest tabelitest:

a) ESA Tabel „Kogumajandusest” RAA14* mis sisaldab ka nt põhivarade mahtude muute ja

b) EP Tabel „Kvartali jooksul finantsvarade …”** mis näitab muu hulgas kodumajapidamiste hoiuste muute mis näiteks juba aastakese on negatiivsed nagu keskmised reaalpalgadki ning

c) EP ja ESA tabeleid „Rahvusvaheline investeerimispositsioon” ja „Maksebilanss” mis aitavad selgitada kui palju kodumaiseid kogutulusid (nii tegevustulusid kui ka põhivarade müügitulusid kokku) on Eestist välismaale suunatud (millegi pärast ilmselt ebaoptimaalselt suurtes mahtudes) ja kui palju lõppude-lõpuks jäi kodumaiselt kasutatavaks kogutuluks ning millise struktuuriga (nii rahvale kui korporatsioonidele).

Just eeskätt kahe viimase struktuuri masumuutude alusel saab komplekselt hinnata masu poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi kvaliteetkomplekselt (mitte valiknäiduliselt) ehk nt majandusheaolu/elukvaliteedi/majandusjätkusuutlikkuse kaotusi – seejuures muidugi täiendavalt arvestades elanike väljavoolu, kogu välisvõlga (ca 120%), rahvusvahelise investeerimispositsiooni muute, majandusliku ebavõrdsuse/kadeduse näitude muute (Gini (2009 ebavõrdsus suurenes nii absoluutselt kui suhteliselt EL27-ga) ja tulukvintiilide suhteid, vaesusriske – kõiki neid kõikides aspektides nii tulude kui kulutuste alusel ja nii nominaalselt kui reaalselt ehk inflatsiooni arvestades, nii turuhindades kui ka mõnel juhul PPS valuutas sest kõik need näitajad on ainult osanäitajad ja mõned üsna väheusaldusväärsed nt PPS valuutas), muidugi ka majanduspoliitika kvaliteedi muutus tuleb arvestada, eriti populismi komponendi ning avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi ähmastamise/vaegteadmustamise osas – nt nagu avaliku majandusmõtte suumamisel arusaamale et kõik peaks toimuma eeskätt välisinvestori siia meelitamiseks et ainult välisinvestor loob meile töökohti ja tõstab palka rohkem kui inflatsiooni sest kodumaised investorid meie majandusmehhanismis/maksusüsteemis on rohkem huvitatud Eestist kasumite väljakantimisest kui siin töökohtade loomisest – ja meie riik/valitsus/keskpank ei saa sinna midagi parata.

Loomulikult ei tohi heaolu arvestustest välja jätta meie viimaste aastate ja ilmselt ka lähemate aastate kahetsusväärseid divergentsi ilminguid nii EL27 kui ka Põhjala suhtes – seda jällegi nii GDP pc järgi nii nominaalselt/reaalselt/PPSis kui ka inflatsiooni osas jne veel kümnete oluliste indikaatorite järgi.

*http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

**http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report_a.jsp?startDay=1&startMonth=9&startYear=2007&endDay=1&endMonth=3&endYear=2011&reference=143&className=EPSTAT&step=11&lang=et&sectorNumber=&submit=KUVAhttp://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report_a.jsp?startDay=1&startMonth=9&startYear=2007&endDay=1&endMonth=3&endYear=2011&reference=143&className=EPSTAT&step=11&lang=et&sectorNumber=&submit=KUVA

 

juuni 28, 2011 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. “Õigemini me läksime kodumaiste kogutulude ehk SKT/SKP/GDP ruumist suuremasse ruumi ehk kogumajanduse ruumi mis sisaldab ka tehinguid põhivaradega/kinnisvaradega: nt kodumajapidamiste hoiused võisid suureneda mitte ainult palgatuludest vaid ka „negatiivsetest investeeringutest” nagu kinnisvarade müügist, aktsiate müügist, laenudest vms.”

    Kodumajapidamiste hoiused said suureneda valitsuse defitsiitse kulutamise tagajärjel ja jooksevkonto ülejäägi arvel.
    Kas see jooksevkonto ülejääk/puudujääk mõjutab nüüd palgatulusid või näiteks kinnisvaratehinguid on juba iseküsimus.
    Kui välismaine sektor (välismaa) on defitsiidis koduriigi suhtes(koduriigi jooksevkonto ülejäägis) ja valitsus samuti defitsiidis, siis erasektori neto finantspositsioon paraneb. Erasektori monetaarsed säästud suurenevad. See oli minu arvates oluline point, mis oli härra Ennuste jutust välja jäänud- valitsuse defitsiit. Oluline on point seetõttu, et kuskil keskpangas valitsuse kontol eksisteerivaid reserve pole tegelikult olemas reaalmajanduse jaoks. Selliste reservide kogumine läbi majanduse maksustamise on raha hävitamine ja selliste reservide kasutamine kriisi ajal on enda olemuselt kui raha trükkimine.

    kommentaar kirjutas Kristjanistjan | juuli 25, 2011 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: