Ülo Ennuste majandusartiklid

Kuidas ikka selle läbipaistvusega on?

Kuidas meil riigijuhtimisel majanduspoliitiliselt selle „läbipaistvusega” ikka on?

Teatavasti Euroopa Liidu Lepingu* järgi peaks liidu majandusasjade ajamine toimuma kogu liidu kodanikkonna suhtes nagu peegli peal (vt nt Artikkel 11 algust kus muud ei olegi kui „avalikkus”, „läbipaistvus”, „kodanikkond” jne) sest informatsiooni- ja otsusustus-teoreetiliselt ainult nii saab teadmuspõhine majandus kvaliteetselt toimida.

Kuid nt:

a) mida loeme PPM 22.VII 11 Juhtkirjast –

„Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas tõdes Postimehes, et Eesti seisukohad Kreeka abistamise osas pole lõplikult avalikud. Mis siis nüüd? Valitsus tahab täiesti avalikult võtta maksumaksja taskust raha teiste riikide elanike lustilöömise kinni maksmiseks ja eestlane ei tohi isegi teada, millised on meie seisukohad? Milleks salatsemine ja selline lubamatu läbipaistmatus?”

– tõepoolest – justkui meie kodanikud polekski liidu kodanikud, sest nagu PPM väidab siis meie kõrge riigimees „tõdes” salatsemise fakti ja mingit ajakirjanduslikku moonutust antud juhul tema sõnades ei olnud

b) või vaadakem meie keskpanga seaduse ühte hiljutist muutmise seadust**-

„3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Eesti Pank tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust … ”

– taevane arm – miks siis ei salastatud teavet et me läheme üle eurole sest see teave kindlasti kahjustas hindade stabiilsust (muide, salastatiki et Eesti ei täitnud hindade stabiilsuse kriteeriumit – täitis ainult inflatsioonikriteeriumi); samas muidugi on hästi hägustatud läbipaistmatuks meil EPs statistiline teave et kuipalju kasumeid nii pangad kui ka riiklikud korporatsioonid (maksumaksja) raha maksustamata kujul kandivad välismaale nt investeeringute nime all – jättes siin uued kõrgepalgalised töökohad loomata (muide veel mullu aastakeskmiselt  meil tööhõive langes oluliselt, kvartalite järgi langes ka tänavu esimeses kvartalis).

Moraal: ajakirjandusse pillatud väide et “Eesti seisukohad … pole lõplikult avalikud.” võib päris kindlasti kahjustada meie avalikkuse mõningate makro-otsuste kvaliteeti (suurem läbipaismatus suurendab imaginaarseid riske – ja seega negatiivselt moonutab otsustusi (nt võib õhutada avalikkuses imaginaarset viha kõige kreekapärase vastu));

seadusesse pikitud säte et teave mis “võib kahjustada stabiilsust” ei kuulu avalikustamisele – kindlasti hägustab rahvuslikku avalikku majanduslikku teadmusruumi ning sellega vähendab rahvusliku majanduse efektiivsust (eriti kui avalikustamise kaasuse üle otsustajad on makro-ökonoomiliselt küsitava kompetentsiga (sellel alal ilma teisese teaduskraadita);

“läbipaistvuse” olulisuse ja edendamise mehhanismide (eeskätt valitsusvälised sõltumatud instituudid) teoreetilistest probleemidest vt nt võrguteavikut –

Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel et all. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim. Tallinn University of Technology, 9-39:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf 

*****************************************************

*http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0047:020:et:PDF

** Eesti Panga seaduse muutmise seadus  (esitan selle koopia sest näib et mitmetes ringlevates seadustes seda parandust pole sisse viidud, üe)

Eesti Panga seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.03.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 19. märtsi 2008. a otsusega nr 262

§ 1. Eesti Panga seaduses (RT I 1993, 28, 498; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eesti Panga Nõukogu esimees peab olema Eesti kodanik, kellel on kõrgharidus.»;

2) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik, kellel on kõrgharidus.»;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Eesti Pank tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust, samuti teabe, millele on Euroopa Keskpankade Süsteemis kehtestatud juurdepääsupiirang.»;

4) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eesti Panga Nõukogu nimetab Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidetud sõltumatud audiitorid, kelle ülesanne on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga koostatud aastaaruande õigsust.»

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS

juuli 23, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: