Ülo Ennuste majandusartiklid

Makro-hägustamisest

Hägustamine* ja hämamine** ning ähmastamine*** jätkab meil makro-ökonoomilist vohamist

A. Lipstok (PM 27.VII) jätkab korrutamist stiilis à la et iga euroala riigile on tähtis „hinnastabiilsus rahaliidus tervikuna” – taevane arm – euroalal tervikuna on hinnad enam-vähem kontrolli all – välja arvatud Eesti kahetsusväärselt kõrge ebastabiilsus (märgiti ka Fitch’i ingl pressiteates kuid tõlgitud e.k-de) – selles on meie probleem mida ei tohiks meie keskpank ähmastada asendusprobleemi esiplaanile seadmisega ja tegeliku probleemi fookusest väljaviimisega.
K.Kallas (ÄP 27.VII) jätkab häma stiilis et “vanad liikmesriigid on saanud euroliidus piduriteks” – muide kui tohiks õiendada siis nt mullu “pidurdavas” Saksamaal GDP pc juurdekasv püsihindades oli 1000 eurot (27 500 – 26 500 kus 26 500 eurot on 2009 GDP pc voog) ja nt “kiirendavas” uusliikmes Eestis oli mullu see näit 200 eurot ehk viis korda madalam (6700 – 6500); muide euroala sees nt PPS valuuuta (äärmiselt ähmane statistikaline konstruktsioon)  kasutamine riikidevahelisteks võrdlusteks ei ole adekvaatne sest esmalt on PPS mõeldud valuutakursside korrigeerimiseks ja lisaks lokaaldeflaatorina (mis nt lokaalseid riske ei arvesta) – järelikult püsihind on euroalas kõige kvaliteetsem juurdekasvu võrdlusalus – seega antud kontekstis “pidurdav riik” on sofistlikult hägus mõiste ja seega tuleb meil mõelda iga riigi puhul “pidurdavate riikide hulka kuuluvusmäära” hinnangu üle: Saksamaa puhul (kas nt 0,1) ning samas Eesti sisulise kuuluvuse üle euroalasse ja mitte euroliidu perifeeriasse (kas samuti nt 0,1 sest nagu ülaltoodud Eurostati andmetest selgub siis meie (uusliikme) majandusaktiivsuse tase on reaalselt neli korda madalam ühest vanaliikmest, veelgi suurema vahe saaksime NNI pc alusel).
L.Raus (PM 28. VII) ähmastab terminoloogiliselt segamini meie kodumaisest majandusest PIIG riikidesse tehtud investeeringute vood ja investeeringute seisundid/positsioonid ja sellega muudab teksti läbipaistmatuks: ilmselt jääb lugejale arusaamatuks et kuidas ikka nii et Eestist Kreekasse „tehtud” investeeringud olid negatiivsed (oleks pidanud kirjutama „positsioon” taandus – seega oli positsiooni muut mis oli negatiivne ja sisaldas nii netovoo kui ka olemi turu-väärtuse muutu, netovoog nt portfelliinvesteeringute puhul =  väärtpaberite ostud miinus müügid).

T.Rõivas (ÄP 29.VII) ekslikult ähmastavalt dotseerib „Erinevalt matemaatikast ei vii majanduses samad tehted alati samade vastusteni ja vajadus leida 17 riigile – nii abi saajad kui andjad – sobilik lahend, teeb tehted vägagi keerulisteks.” – a) majanduslikud operatsioonid ehk mistahes toimingud ei ole e.k „tehted” vaid on „tehingud” – b) matemaatilised operaatorid statistilistes/stohhastilistes/sigma ruumides (seega mitte algkoolimatemaatika tasemel) arvestavad nt juhuslikku õnne/õnnetust operandidena/regressoritena/argumentidena ja seega tehete tulemuste tõenäosuslikkust (seega mitte „alati samade vastusteni” viimiseni vaid isegi mõõdab erinevate tulemuste tõenäosust) – c) just vägagi keeruliste makroökonoomiliste tehingute/disainide modelleerimise adekvaatne aparaat on matemaatiline operatsioonanalüüs – et kvantitatiivselt ja rangelt loogilisete tehetega lahendada kompleksseid otsustusprobleeme (nt 17 riigile seostatult välja arvutada ja analüüsida kvaliteetse koordineerimise mehhanismi tüüp ja selle institutsioonid ning parameetrid (vastaval alal on Nobelistidki olemas) – muidugi teisest makroökonoomika alast teaduskraadi omava meeskonna poolt – muidugi arvestades arenenumate liikmete evolutsioonilisi kogemusi).

S.Liive (PM 30.VII): “Jutt, et meie (Eesti Energia, üe) kasum tuleb Eesti rahva … taskust, on müüt,” – kuid natuke eespool “Nimelt müüs ettevõte 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot.” – häma missugune sest see Jordaania ettevõte on rajatud miljardite kroonide just Eesti rahva rahaga mis sinna kanditud ning jättes siin Eesti rahvale varustuskindla elektritootmise arendamata ja luues vajaduse siin töökohti isegi vähendada – samas tekstis: “41 elektrikut said hiljuti koondamisteate.” – need olla tegelenud arvestite vahetusega (muide minu eramus äsja seoses “arvesti vahetusega” lülitati muuseas salamisi välja öine tariif mis muidugi EE kasumit jällegi tõstab minu tasku arvelt :-)).

H.Pajula (PM 1.VIII) “Sõnastades Kreeka sõjajärgse ajaloo põhiküsimuse ümber kujul “Mida teha vaesusega?”, oleme jõudnud kõikide ühiskondade ajatu alusprobleemini. Paraku tuleb vist tunnistada, et sellele küsimusele ei olegi õiget vastust … ” – ja siitkaudu HP siirdub lahendust leidma kauni Pandora ja tema müstilise laeka manu – taevane arm milleks sellist teoreetilist ähmasust tekitada  – on ju olemas paljude Nobelistidega pärjatud klassikaline teaduspõhine heaoluökonoomika, millest Kreeka nende probleemide puhul eeskätt lausa karjub näkku kogu kurja juur – barbaarne majanduslik ebavõrdsus: tingitud eeskätt ebakvaliteetsest maksusüsteemist ning hargmaiste pankade vastutustundetusest mahitatuna poliitikute korrumpeeritusest.

R.Vassiljev SDE (PM 2.VIII) nt muu hulgas tümitab kodu-maa maksu osalist kaotamist – taevane arm – seda ajal kui oleks riigi huvides (ise kõrge riigimees) eeskätt hädasti vaja hoopiski pidurdada maksustamata kujul massiline kasumite väljakantimine riigist ja ohjata Maastrichti kriteeriumit rikkuvat inflatsiooni vms: seega täielik riigile oluliste probleemide ähmastamine oma partei partisanina/huvides.

MORAAL: muidugi leidub makroökonoomilistes häguskäsitlustes  tõeterakesi ja nt ka Zadeh’i hägusa loogika/semantika teooria (1965) aitab meil neid paremini leida, ja seda eriti koos mitmete teiste teadmuspõhiste formaliseeritud printsiipidega nagu nt Bayes’i oma (valem isegi Collins’i ingl sõnaraamatutes) kaheksteistkümnendast sajandist või isegi kompleksarvutus mis võib algselt pärineda isegi III sajandi Kreekast jne. Märkimisväärne on et akad Alumäe võttis selle aparaadi viivitamatult omaks lisaks kompleksarvutuslikule mõtlemisele ja samuti et akad Mereste oma suures majandusleksikonis 2003 leidis piisavalt ruumi “hämamise” määratlemisele. Lõppude-lõpuks rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse oluliseks sambaks on avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusstruktuuri kvaliteet: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf 

********************************************************

*vt Zadeh’i (1965) hägus (ingl fuzzy) hulk ja hägus loogika/semantika formaliseerimist vt nt http://www.sjsu.edu/faculty/watkins/fuzzysets.htm, see käsitlus võimaldab omapärase kuuluvusfunktsiooni abil modelleerid ebamääraseid mõttekäike kalibreeritult kuid lihtsustatumalt/lähenduslikumalt kui nt rangelt klassikaline tõenäosusteooria (nt Juku kuuluvus heade poiste hulka on o,2 või Saksamaa kuulub pidurdavate riikide hulka aga määraga nt 0,1 sest mõiste “pidurdav on ise hägus”: nt siinkohal viimase määra suurust võiks hinnata valemiga 1/f(GDP) f>1 f´>0 ja selles on kerge näha et nt “pidurdava liikmesriigi” nt Saksa osaluse määr pidurdavate liikmesriikide hulgas võib olla väiksem kui mõnel “kiirendaval riigil”). Seega hägusa loogika kasutamine suurendab määramatust, neg-entroopiat ja vähendab otsustuste kvaliteeti võrreldes stohhastilise käsitlusega kuid ikkagi oleks kasulik seda formaliseeritult modellerida, muide N.Alumäe käest kuulsin esmakordselt e.k “hägus hulk” vist kuuekümnendate  lõpus kuid seitsmekümnendatel on kasutatud laialt ka e.k “hajus hulk”; siinkohal on aga hägustamise all mõeldud üldiselt avalikkuse majanduslikku teadmusruumi määramatuse suurendamist tingivate sõnumite suunamist – võrreldes teaduspõhisega ja seda nii kas ekslikult või eksitavalt ja mõlemaid nii hämavalt ja/või ähmastavalt.

**demagoogia, sofism – majandusalaliselt vt nt täpsemalt Mereste 2003 “hämamine” – sisaldab varjatud eksitamise ja segadust/vastuolude tekitamise ja publiku professionaalselt alttõmbamise elemente et suurendada avalikkuse dis-funktsionaalsust ning sellega hoida otsustamine istuvate võimurite vallas, ja makromajanduslikus kontekstis toob Mereste selleks näiteks NSVL 1989 seaduse Balti riikide isemajandamise kohta (pidi olema IME rakendamise aluseks, kuid sisaldas vasturääkivusi mis muutsid igasuguste reformide tegemise võimatuks).

***”ähmastamine” – siinkohal: läbipaistvuse vähendamine, probleemide fookusest väljaviimine ning asendusprobleemide esiplaanile seadmine, andmete lõpmata hapendamine, mittepiisav detailsus vms: nt ESA majandusliku ebavõrdsuse andmed Eesti kohta on hapuks läinud, nt momendil on USA ja Saksamaa teise kvartali GDP kasvutempo juba teada aga meie oma mitte kuigi need on ESA sahtlites olemas ja arvatavati varsti hakkab meie rahandusminester neid “prognoosima”, nt Soome Statistika on see näit isegi kuude lõikes, inflatsioon seal samuti kahe meetodi järgi jne. Omaette majandusliku ähmastamise juht on nähtuse käsitlemine mitteadekvaatse teooria alusel: nt finantskriisi ja fiskaalprobleeme mudelitega mis ei sisalda finantsvooge ega fonde (nt EPs ja RMs on juhtunud) , vaesuse probleeme mitte heaoluökonoomika vaid kasvuteooria või utoopiate ning müütide alusel vms.

juuli 28, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: