Ülo Ennuste majandusartiklid

Teine kiri

Teine kiri: Uus president ja Eesti poliitilis-majanduslik määramatus – esimene kiri http://www.epl.ee/news/online/ulo-ennuste-uus-president-ja-eesti-poliitilis-majanduslik-maaramatus.d?id=51057425

Küsiti juba viis aastakest  tagasi esimese kirja puhul, et mis seost on meie riigi esinduskujul meie riigi poliitilis-majandusliku määramatusega – on ikka küll.

G.B. Shaw’ stiilis vastates järgmiselt: kui valitsus hoolitseb eeskätt meil administratiivselt rikaste staatuse eest, parlament aga seadusandlikult  peamiselt endi rikkuse eest – siis ainult Pr President tsivilisatsioonile traditsiooniliselt kah vaeste eest.
Makro-ökonoomiline vastus on samuti positiivne kuid pikem. Nimelt esimeses märgukirjas 2006 juhtisin tähelepanu sellele et põhiline makro-määramatus  tollel ajal oli veel see et kas võimkonnad sihistavad „rikaste riigi” poliitikale või äkki ikkagi „heaoluriigi” suunas (muide makro-ökonoomiliselt on teatavasti rikaste riik kõrgema jätkusuutlikkuse riskiga kui heaoluriik nt Kreeka v Rootsi). Ja et kuigi 2006 oli meil jõudus palgatõus aga oli ka märgata juba kõrge inflatsiooni poliitikale hiilimist (kõrge inflatsioon on küll muusika paljude ärimeeste/riigimeeste kõrvahele kuid samas on see ka otseselt konfiskeeriv maks  hoiustajatele ning kaudselt riisuv maks eeskätt mitterikastele).  Seega oli märgata määramatuse suurendamist euro-alale pääsemisega ja samuti reaalse majandusliku ebavõrdsuse ehk heaolu ning jätkusuutlikkuse sihistustes.
Seejuures President oleks nt saanud 2008 teises kvartalis (meil oli siis juba laialdane majanduskriis enne teisi platsis) nt tagasi lükata Riigikogus vastu võetud äpardseaduse: nn avansilise tulumaksu seaduse mis täiesti absurdselt oleks veelgi rohkem miljardeid ja miljardeid eelarvest nii meie kui hargmaistele firmadele kinkinud lisaks veel 0-kasumimaksu seaduse kingitustele. Seega niigi suurt majanduslikku ebavõrdsust ning rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse  määramatust oleks suurendatud – seega riivates Põhiseaduse vaimu (õnneks vist Brüsseli soovitusel seadus enne jõustumist siiski vaikselt tühistati).
2009 teiseses pooles oli juba makro-ökonoomikaliselt absoluutselt selge et eeskätt nt nn sisemise devalvatsiooni (eeskätt palkade külmutamise) ja ülemääraste kodumaise nõudluse kärbete (nt pensionite indekseerimise tühistamine) poliitika rakenduste põhjal et võimkonnad  on heaoluriigi aatele selja pööranud. Ning seega põhiline makro-dilemma/määramatus on nüüd selles et milliste ja kuivõrd tsiviliseeritud/kvaliteetsete reformidega/seadusparandustega kindlustada selles suunas liikumise puhul rahvusliku majanduse piisavat jätkusuutlikkust.  Sest makro-ökonoomiliselt on kerge näha et praegune mehhanism kõrge inflatsiooni ning 0-kasumimaksu poliitika on jätkusuutlikkuse suhtes eriti ohtlik kokteil (vt nt http://uloennuste.wordpress.com/2009/09/23/memo-23-ix-09/ – muide sai EL Komisjonist positiivse vastuse) – ja siin on kindlasti Presidendil ikka küll ja küll tegemist et Põhiseaduse mõtte eest seista ja jälgida kas poliitikud kavandavad nii strateegiaid kui mehhanisme teadmuspõhiselt – moodsate stohhastilisete dünaamiliste makro-ökonoomiliste üldiste koordinatsioonilise tasakaalumudelite alusel.
Muide, tuleb lisada et esimese kirja kirjutamise ajal oli meie majanduspositsioon euroliidu kontekstis mõnevõrra parem kui praegu nt: reaalselt GDP pc (adekvaatsem oleks küll nt NNI pc näitude alusel kuid pole kergesti eurostatist saadaval) suhe viis aastat tagasi oli 35% aga praegu vast 33% ligidal, rääkimata sellest et meie tööhõive on suhteliselt rohkem langenud ligemale tosina pp võrra, kogu välisvõlg suhteliselt rohkem tõusnud, meie kapitali on vist hakanud suhteliselt rohkem välja voolama nagu tööjõudugi (statistikat raske saada), meie 0-kasumimaksu konkurentsieelistele on hakatud rahvusvaheliselt nina kirtsutama nagu ka meie võimkondade enesekiitusele.

PS – oluline on lisada et ilmselt on ka meie rahvusliku makro-ökonoomilise teadmusruumi kvaliteet masus suhteliselt langenud: näib et suuri raskusi on meie statistikal tööjõu väljavoolu jooksvate näitudega, raskusi ka inflatsiooni ning majandusliku ebavõrdsuse erinevate tahkude mõõtmisega ning selle kiirusega, EP statistika on järjest hägusem nt investeeringute väljavoolu struktuurilise hindamise osas jne – kõik see on muidugi vesi meie igat masti ja kaliibris hämajate arvukatele veskitele.

august 30, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: