Ülo Ennuste majandusartiklid

Teadmusruumi devolutsioon?

Kas meie sotsiaal-majandusliku teadmus- ja mõtte-ruumi kestvuslik devolutsioon: meie värskest inimarengu aruandest

Tõepoolest – vt nt lõiku Kokkuvõttest makro-ökonoomilisest rakursist:

„Euroopa mõjukaim majandusajakiri The Econo­mist tõstab esile Eestit kui liidrit ja samas kogu Balti „dünaamilise trio” tublidust majanduskriisist väljatu­lekul: „Järsult langev tööpuudus, ülikiire kasv, hoogne eksport ja eelarve ülejääk: see kõik iseloomustab süga­vast majanduskriisist taastuvat Eestit. Need head uudi­sed ei tõesta üksnes paindliku lähenemise ja kokku­hoiumeetmete toimivust (see on tundlik teema, kuna teised euroala riigid on saanud sama õppetunni), vaid julgustavad ühtlasi ka Lätit ja Leedut. Eesti SKT kasv selle aasta esimeses kvartalis oli 8,5%, mis on Euroopa Liidu kõrgeim. Eestis toimus ka suurim tööpuuduse langus, 18,8%-lt 13,8%-le. Eestil on EL-i madalaim võlakoormus, 6,6% SKT-st; krediidiriski vahetuste­hingutes mõõdetuna on see riigi maksejõuetuse riski arvestades Euroopa kümne parima seas. Reitingu­agentuur Fitch tõstis äsja Eesti reitingu tasemele A+.”

–         taevane arm – kui see ei ole sotsiaal-majandusliku teadmusruumi jätkuv surumine poliit-populistlikku ärirahandusmajandusruumi – mis see siis on:

a)     ajaleht The Economist on küll mõjukas küll börsidele ja reitinguagentuuridele ning paljudele poliitikutele kuid kaugeltki mitte teadusringkondadele (eriti), teadmuspõhistele institutsioonidele ning administratsioonidele (nt EL Komisjon), keskpankadele üldiselt jne: nt moodsa makro-ökonoomika seisukohalt on majanduskriisist väljatuleku põhi-indikaatoriks (eriti inimarengu mõttes) eeskätt kriisieelse hõive reaalne taastamine ja meil jääb sellest praegu vajaka vähemasti 50 000 reaalse inimese täiendavast hõivest, ja seda sõltumata sellest mis paberi peal töötuse langusest kirjutatakse

b) samuti väide et “Eestil on EL-i madalaim võlakoormus, 6,6% SKT-st;” ei  ole õige sest see 6,6% on valitsuse võlg ja mitte Eesti võlg (muide Eesti kodumaise majanduse kogu välisvõla koormus on 110-120% ringis ja seega suhtkõrge)

c)    makro-ökonoomiliselt ka reitinguagentuuride hinnangutel (Kokkuvõttes joonisena esiplaanil) ei ole mingit ratsionaalset loogikat ega ka mõju teadmuspõhistele institutsioonidele (küll eeskätt börsidele kes teenivad peamiselt kõikuvuse pealt) – nt seesama Fitch oma viimatises ingl pressiteates meie kohta vihjas vastuokselt et üldiselt sellistes oludes (suhtsuur välisvõlg, kõrge inflatsioon ja teab mis veel) ei anta A, muide äsja President Obama põrutas otse välja et USA reiting on ja jääb AAA sõltumata S&P hinnangutes

d) muidugi leidub The Economist veergudelt kvaliteetset teavet kuid antud juhul on valitud klassikalise loogika seisukohalt kaks sisuliselt omavahel täiesti vastuokset  kirjutist – ühelt poolt Eesti erakordsusest Balti trios (ilmselt E.L. sulest) ja teiselt poolt Fitch’i joonis mille järgi trio liikmed on sarnased nagu kolm tilka vett – dialektiline vastandite ühtsuse loogika.

Muide tundub ka küsitav et kas aruandes mitte „oligarh” ei ole kasutuses sovetlikus tähenduses ja et läänelikus käsitluses oleks õigem nt „magnaat”, „kröösus” ehk „taikuun” (sest partei-oligarhid on meil täitsa olemas, ja need teised tegelased samuti – kuigi mitte niivõrd erastamise tagajärjel kui ikka rohkem 0-kasumimaksu jõustamise tagajärjel).

Huvitav et aruandes on teadmusruumi kitsendatud eriti majandusliku ebavõrdsuse ning vaesusriski probleemide käsitlemise osas, rääkimata tööjõu ja kapitali väljavoolu statistika lüngast. Samuti ei sõnakestki nt meie omapärase tulumaksusüsteemi (üksikisikud ja äriühingud) õiglusest/kõlblusest nii kodumaiselt kui rahvusvaheliselt – mida heaoluprobleemide käsitlemisel ei tohiks kuidagi unustada (tõsi et töös on märgitud meie tööjõumaksude ja sotsiaaltoetuste tasakaalutust). Eriti häirib et vähe on kasutatud Eurostati andmeid, eriti jätkusuutlikkuse rubriigist – sealt on  selgelt näha et viimastel aastatel on Balti trio reaalselt konvergentsi teelt kõrvale kaldunud ehk teiste sõnadega trendiliselt periferiseerub nii EL27 kui Läänemere-Äärise kontekstis – peaks olema võrdleva inimarengu seisukohalt probleem millest ei tohi mööda vaadata.

Kokkuvõttes kõiki vastoksusi ning lünki on vist püütud looritada liikmesriikide tänavuse esimese kvartali kodumaise majandusaktiivsuse juurdekasvutempode võrdlusega (Kokkuvõtte teine/viimane joonis) – taevane arm – inimarengust kahekümne aasta jooksul on jutt ja sellest Kokkuvõte lõpetada joonisega ühe kvartali majandusaktiivsuse tõusust ning seejuures jättes isegi märkimata (mõtteruumist välja selekteeritud) et meil selle aktiivsuse tulemused kestvuslikult üha suuremas osakaalus suunatakse piiri taha nii inim- kui finants-kapitalina, et selle kammi kujulisel joonisel mõõdetakse iga pii pikkust erineva mõõdupulgaga (liikmesriikide GDP pc olemid ehk nimetajad on erinevad mistõttu nt Saksamaa juurdekasvu 1% on samaväärne meie 3-4%). Seega nimetatud joonis selles kontekstis on täielikukult populistlik.

Ega nii ikka inimarengu evolutsiooni/dünaamika kohta mingit usaldusväärset/kvaliteetset narratiivi ei saa produtseerida vähemalt makro-ökonoomilisest rakursist. Tõsi küll et aruanne on adekvaatne kaanepildiga.

september 6, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: