Ülo Ennuste majandusartiklid

Arengufondi aruande arutelust

Arengufondi aruande (*) arutelust Riigikogus 22.IX 11

Stenogrammist arvukatest küsimustest ettekandjale Ott Pärna’le paistsid asjalikkuselt silma eeskätt kaks:

Urve Palo 
Suur aitäh väga sisuka ettekande eest! Aga minu küsimus on: kuidas te ennast tunnete selles valdkonnas? Kas te saate ka oma head mõtted ja eesmärgid ellu viia, investeerida nendesse innovaatilistesse ettevõtetesse? Kas teile on selleks riigi poolt vajalikud ressursid eraldatud ja kas teil on kindlustunne homse päeva ees? Et ei oleks nii, nagu Jürgen Ligi ütles siin talvel, et arengufond on jututuba, et oleks ikka tegudetuba. Aitäh!
Ott Pärna 
Jah, me oleme jututuba ja me oleme ka tegudetuba. Mis puudutab investeeringute poolt, siis me oleme ära investeerinud oma esimese fondi 6,6 miljonit eurot 15 ettevõttesse. Oma järgmise fondi, mille suurus on 12,4 miljonit eurot, kokkupanemisel oleme me lõpusirgel. Ka teie saali tuleb arengufondi seaduse muudatus lähinädalatel, kus on vaja üks väike punkt muuta selleks, et riik saaks arengufondi moodustatud lepingulise riskikapitali fondi osakuid märkida. See raha on majandusministeeriumi eelarves olemas ja ma olen aru saanud, et ka poliitiline tahe on selleks olemas, et see nii minna saaks. Tõsi ta on, et arengufond on täna ainukene Eesti riskikapitali fond, kes aktiivselt nendesse start-up-ettevõtetesse investeerib, ja me teeme seda alati koos nendesamade äriinglitega, kellest võiks saada uued riskikapitali firmad tulevikus. Nii et tulevik on positiivne. Aitäh!
Olga Sõtnik 
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin jätkata seda start-up‘i teemat – nii meetmeid, millesse on arengufond investeerinud, kui ka üldisemalt. Niipalju kui mina olen aru saanud ja kuulnud, üks start-up‘i eesmärkidest väga paljudel nendest ettevõtetest on see, et kasvada teatud tasemeni, seejärel müüa ennast mõnele suurele firmale – olgu selleks Google, Yahoo või kes iganes veel – ja siis sõltuvalt sellest, kui suured dividendid sellest tulevad, elada edasi rahulikult või siis alustada uue start-up‘iga. Kas see ongi selline elutsükkel, mis on paratamatus ja viibki Eestist need edukad ettevõtted kuskile Silicon Valleysse? Kas me peame sellega leppima või peaksime midagi tegema selleks, et need investeeringud jääksid siiski siia ja need firmad edasi areneksid siin? Või see ongi selline tee, me siin neid kasvatame teatud tasemeni ja siis nad lähevad ära? Aitäh!
Ott Pärna 
Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel tõdeda, et teil on omal ekspert Andrei Korobeiniku näol ka saalis olemas selles vallas. Aga jah, osalt on paratamatu selle tsükli nagu osa. Needki ongi globaalsed, … globaalsed ettevõtted. Aga ega midagi ei juhtu, kui see ettevõte maha müüakse. Seesama Skype on täna otsapidi Microsofti omanduses. Aga ta on täpselt sellisel kujul, nagu ta on siin jupp aega olnud. Sten Tamkivi kasvataks seda siin meeleldi rohkem, kui tal oleks siin inimesi võtta. Ehk siis pigem säilib seda tarka äri täpselt nii palju, kui palju meil on häid inimesi. See, et nende start-up-ettevõtete osa ärifunktsioonist, näiteks müügipool, on kuskil Londonis, Shanghais, Silicon Valleys, see on paratamatu. Müük on tavaliselt seal, kus on klient. Aga arendus ja mõttetöö väga paljudel puhkudel jääb Eestisse. Aitäh!

Järgnenud kahes sõnavõtus tunduvad asjalikemad järgmised lõigud:

Urve Palo 
Head kolleegid! Riigi majandusprotsesside juhtimine ei ole primitiivne mehhanism väikeste seostega, seda me kuulsime ka just äsja ettekandest. … – Eesti majanduse langus ja tööpuuduse kasv oli üks suuremaid Euroopas, kordades rohkem, kui meie põhjanaabritel. Käitumist, kus headel aegadel kogutakse reserve ja halbadel neid kasutatakse, nimetatakse vastutsükliliseks majanduseks. Meie valitsus on aga paraku käitunud risti vastupidiselt. Ilmekas näide majandusloogikale vastupidisest käitumisest on kas või käibemaksu tõus. Kas üks ettevõte, majanduse jahtudes ja käibe langedes, tõstab oma toodete hinda? Ei! Aga meie valitsus käitus ka siin risti vastupidi ja majandusloogikale vastupidiselt tõstis 2% käibemaksu, aidates majanduse jahtumisele veelgi kaasa.
Selleks, et jätta ära planeeritud investeeringud, kärpida kõiki valdkondi ühe vitsaga või tõsta makse, ei ole vaja erilisi oskusi. Sellega saaks hakkama ka põhikooli lõpetanu. … Töötukassast saavad hüvitist vaid 1/3 arvelolijatest. Milleks siis kindlustust maksta, kui see abi vajamisel ei aita? … Meil üritatakse jäärapäiselt kinni hoida maksu-, majandus-, haridus- ja regionaalpoliitika põhimõtetest, mis sobisid Eestile taasiseseisvumise esimesel aastakümnel, laskumata arutellu, et aeg on edasi läinud ja see, mis töötas vanasti ei too täna edu.
… Öeldakse, et me ei saa ainult heale haridusele ja headele, helgetele peadele lootma jääda. Nõus! Aga ometi rõhutan siinjuures, et enne, kui talente mujalt jahtima hakkame, peame õppima oma olemasolevaid talente hindama. Pean silmas inimesi, kes juba Eestis elavad. Tänane sotsiaal-majanduslik keskkond paraku soosib talentide lahkumist, mitte siia tulekut. Vastavalt hiljuti avaldatud inimarengu aruandele pigem ei näe enda ja oma laste tulevikku Eestis ligi 100 000 eestimaalast ja 400 000 ütlevad, et nad ei ole kindlad. Millega me meelitame siia uusi talente, kui olemasolevad ei taha siia jääda?
Sageli tuuakse meie madalate palkade põhjuseks madal tootlikkus inimese kohta. Tõsi, keskmiselt on tootlikkus Eestis mitu korda madalam kui näiteks Soomes. Aga huvitav on siinjuures see, et kui eestlane sõidab 80 km põhjapoole tööle, siis tema tootlikkus järsku enam ei ole madal. Miks? Kas põhjus on ikka töötajates või on põhjused hoopis mujal – juhtimisotsustes? Täna on 80% eksporditavatest ettevõtetest Eestis välisinvestorite käes. Nemad otsustavad, mida siin riigis toodetakse, kas tegu on kõrge lisandväärtusega toodetega, millega kaasnevad ka kõrgemad palgad ja jääb nii-öelda rohkem raha tootjariiki, või keskendutakse enam odava tööjõu ja energiamahukale tootmisele. Me peame hakkama tegema midagi oluliselt teisiti!
Kiiremaks kasvuks peame tegema teisi otsuseid, kui sellega, millega me oleme ratsutanud siiani. Mis need on? Kas selleks on haridussüsteemi puudulikkus, nõrk infrastruktuur või viletssiseriiklik ja välismaailmaga transpordiühendus, või vähese sallivuse keskkond või see kõik kokku, aga vanaviisi me konkurentsis ei püsi ja inimesi Eestis ei hoia. Aitäh teile!
Kalev Kallo 
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Arengufondi selle aasta raport nagu tema eelmisedki raportid, käsitlevad probleeme, millega oleme üht- või teistpidi kokku puutunud, kuid mida pole omavahel tõsiselt arutanud. Arutanud pole ilmselt seepärast, et vaatamata maailmas meie ümber toimuvasse, loodab suur osa meist endist, et meil polegi vaja midagi teha, et asjad paranevad iseenesest. … Kahjuks ei ole midagi uut siin päikese all. Taolised üleskutsed kõlasid sõnavõttudes ka aasta tagasi, aga mingit huvi elavnemist Riigikogu komisjonide poolt koostöö osas Arengufondiga aasta jooksul kahjuks pole täheldatud. Oleme ühe aasta kaotanud ja kui nüüd vaadata saali, kui palju on siin komisjonide esimehi – vist mitte ühtegi –, siis tõenäoliselt kaotame neid aastaid veel.
Siinjuures teame vägagi hästi, et Arengufondi käsutuses olevad ressursid, seda nii rahas kui inimestes, on väga väikesed ja nad ei saa kõigega tegelda, kuid minu arust on Arengufond demonstreerinud end hästi mõttetalgute korraldajana, organisaatorina, kes on nii mõnigi kord suutnud ületada ametkondlikke barjääre ja korraldada asutuste vahelist koostööd. Arvan, et peaksime seda võimekust tulevikus paremini ära kasutama ja aitama Arengufondi oma uuringute suuna seadmisel selliselt, et see paremini oleks suunatud olulisemate küsimuste lahendamisele, kui see seni välja on tulnud.
Kuid nüüd käesoleva rapordi juurde. Selles käsitletakse mitmetahuliselt maailmamajanduse järgmise 10-15 aasta probleeme, kusjuures detailsemalt peatutakse Aasia kasvul ning selle tähendusel Eestile. Konkreetsematest valdkondadest leiavad lähemat käsitlemist nn roheline majandus ja IT-tervis ehk tervisevaldkonna IT. Kuid suuremat rahulolu pakub see, et Arengufond on pidanud õigeks lülitada raportisse meie talendipoliitika ja valitsemismudeli problemaatika. Mõlemast on räägitud palju, viidi kampaania “Talendid koju!”, telliti OECD-lt suure raha eest Eesti valitsemiskorralduse uuring, kuid nagu tundub, lähevad asjad oma rada edasi ja ei ole näha seda jõudu, kes tahaks või suudaks muudatusi algatada ja ellu viia. Samas on täiesti ilmne, et kui see kriis lõpeb, ei ole maailm enam selline, nagu ta oli enne kriisi. …
Kokkuvõtteks võiks öelda, et raport on huvipakkuv ja loogiliselt üles ehitatud, samas kumab läbi küllalt tugev enesetsensuur, leebete formuleeringute kasutamine selgemat ütlemist vajavates kohtades. Kohati jäi isegi mulje, et ridade vahelt on võimalik rohkem lugeda, kui trükitud tekstist. Sellisest stiilist võib aru saada küll, aga seni, kui me ei harju või ei saa oma probleemidest avameelselt rääkida ja kirjutada, vajalikke muudatusi meie valitsemisse küll oodata ei ole. Aitäh!

Naljakas näib kõigepealt see et sõnavõtja Kallo vihjel arutelul komisjonide esimehi koostööks justkui polnudki ja kui nii siis vast on võimalik aru saada et miks ei küsimustes ega sõnavõttudes pädevalt isegi ei riivatud aruande põhilisi ettepanekuid/perspektiive mis näivad eeskätt olevat järgmised:

a)     eksperimenteeriv majanduspoliitika (vt täpsemalt nt http://www.aeaweb.org/econwhitepapers/white_papers/Dani_Rodrik.pdf

b)    finantsteenuste eksport (näib vist sarnane projekt Islandi ebaõnnestunud rahvusvahelise panganduseksperimendiga?)

ning muutub mõistetavaks miks sõnavõtja Palo sõnavõtu arusaamatult vastuokselt lõpetab küsimusega et milles meie majandussüsteemi nõrkused ikka võiks peituda – samas kui ta sõbavõtu alguses ise selget väitis et eeskätt maksusüsteem on ajale jalgu jäänud, ja et rakendatakse kõigele lisaks riisuvat inflatsioonilist maksustamist (isegi rikkudes Maastrichti inflatsiooni ja hindade stabiilsuse kriteeriume) jne.

Samuti jääb arusaamatuks et kuidas ühe riikliku fondi aruanne rahvaesindajatele ei sisalda/nõua ridagi sellest et kuskohalt aruandeperioodil kui suured rahad maksumaksjate käest tulid ja kuidas ja kuhu riiki need pandi – vaatamata sellele et pole ju mingit Ponzi’ skeemi vaja varjata.

(*)http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/arengufond-riigikogule-2011-light.pdf

september 25, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: