Ülo Ennuste majandusartiklid

Statistika kõverpeeglitest

Statistilise ideoloogilise hägusloogika kõverpeeglite meistriklass:

„Eesti leibkonna elujärg viimase 20 aasta jooksul” (http://statistikaamet.wordpress.com/ 18.XI 11)

„Kriis vähendas Eestis majanduslikku ebavõrdsust”  PM 24 18.XI 11 (http://www.tarbija24.ee/638364/kriis-vahendas-eestis-majanduslikku-ebavordsust/)

a) Statistikaameti WordPress.com blogis 18. nov:  „1990. aastate algus tõi ühiskonda uue nähtuse — elanikkonna kihistumise.” – täiesti absurdne väide: okupatsiooniaja lõpupoole salastatult tehti ka Eesti kohta sissetulekute ebavõrdsuse statistikat ja seda loomulikult Moskvast KGB statistikaosakonna poolt etteantud tulemuste/jaotuste saavutamiseks sest The Economist väitis et rahvusvahaliselt suurimad majanduslikud ebavõrdsused valitsevad NSVLis (meie venelastest statistikuid käis siin kamandamas Moskvast mtk Issaev)
b) edasi loeme „Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil.” – täielik absurd: 1) tegelikult nõukogude-heaoluriiki tsiviliseeritud mõistes ei olnud mitte kunagi sest oli repressiivse diktatuuri ja kamandamise riik (kuni viimase ajani aeti meil linnainimesi/haritlasi looma moodi kolhoosnikke abistama moskvalaste toitmiseks, välismaale reiside osas rahvale nagu vangimaja jne – või siis oleks blogis olema defineeritud et mida meie ametlikud statistikud mõtlevad nõukogude-aegse heaolu all) 2) ning midagi ei toimunud hindade baasil vaid võimurite poolt dikteeritud limiitide ja defitsiidi ning nomenklatuurapoodide jne kaudu, hinnad olid ainult arvestuslikud nt maal toitsid meil inimesed sigu-lehmi suuresti poeleivaga sest jõusööta neile ei müüdud, odava hinnaga liha asemel oli rahvale poodides üldiselt kas rasv kontidega aga vahel seasabad-lehmaudarad jne. Oli kastutusel mõiste “varjatud inflatsioon” (eeskätt J. Kornai) mis arvestas nii ostjate järjekordade pikkust kui letialuse kaubanduse altkäemakse, barterit jne
c) … „Elujärge mõjutab ja tõstab eelkõige ühiskonna homogeensus, mis väljendub selles, et inimeste tulude ja tarbitavate jaotumine on sujuv (sic! ka vertikaal on sujuv, üe), ei teki rühmi, kes järsult eristuvad. Kõige parem on seda mõõta tulukümnendike kaudu.” – absoluutne asjatundmatus ning ideoloogiline moonutamine: 1) nii meil kui euroliidus toimub see eeskätt mitte kümnendike vaid viiendike rühmiti sest nii esimese kui kümnenda rühma tulud-kulud on äärmiselt ähmased mõisted  2) nii või teisiti on seda õigem mõõta just mitte tulude alusel (mida meil aitab rikastel eriti varjata 0-kasumimaks ja sellest tulenev nn jaotamata kasum mida ei maksustata) vaid mõõta tuleks makroökonoomika järgi eeskätt reaalkulutuste kaudu (just reaalkulutuste kaudu püsihindades mis võtab arvesse nt et vaeste inflatsioon (eeskätt toit ja küte) on meil kordades kõrgem rikaste omast 3) kuna mõlemal käsitlusel on meil omad statistilised hägusloogika veidrused (nt esimese detsiili transpordikulutused 2010 olid meil negatiivsed kuna vaesed olevat rohkesti müünud vanasi kärusid ja hoopiski tulusse netos jäänud – eriline hägusloogika kulutuste tabelis mõne kirje puhul ka tulusid arvestada – samas kui rikkur ostab jahtlaeva siis see ei lähe temal kuludesse – tõeline kõverpeegel) siis kuidas nt loogiliselt jagada kümnenda rühma kulutusi esimese detsiili nt negatiivsete või 0-kulutustega (matemaatika nulliga jagamist ei defineeri) – või õigemini tõlgendada selle hägusloogika kontekstis seda et jagatis on negatiivne jne) siis muidugi vähegi tõepärasema peegelduse saamiseks tuleb ilmtingimata täiendavalt arvutada ka “sujuvaid” Gini näite ning mis veelgi olulisem on reaalse (sic!) vaesusriski dünaamika selgitamine (reaalset vaesusriski euroliidus ei arvutata, see mida arvutatakse on selline vaesusrisk mis väheneb kui rahvuslikult vaesus suureneb) – selge et praegune statistika ei võimalda mingitki tõepärast pilti eriti meil tuletada ja eriti dünaamikas ning rahvusvahelisteks võrdlusteks (nagu juba õeldud – seda meil eriti kõrge ja ebaühtlase inflatsiooni ning hindade ebastabiilsuse tõttu rühmiti ning rikaste meile omapärase võimalusega varjata tulusid jaotamata kasumi sisse).

Moraal: meie praegune statistika makroteadmuslik kvaliteet on niivõrd madal nii loogikaliselt kui ka indikaatorite valikult et võimaldab igasuguseid poliitilisi manipulatsioone justkui tõepärasena esitada ja seda eriti nõukogude-aegse heaolu ideoloogilise häma taustal ning sellega nii jätkusuutlikkust pärssida kui ka kriise võimendada. Muide ainuüksi see justkui meil konsensuslik väide et ainult ja ainult tarka majanduspoliitikat on meil tehtud ja et meie kriisi erakordses sügavuses meil keegi süüdi ja mitte keegi ei ole – see tõestab elementaarselt et süüdi saab eeskätt olla meie rahvusliku avaliku makro-teadmusliku struktuuri madal kvaliteet.

november 19, 2011 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: