Ülo Ennuste majandusartiklid

Makro-sõpradele

Kirjake makro-sõpradele 14.II 12

Avades Eurostati näeme ülal-vasemal “Populaarsemad näitajad” – see on hea et kohe näeb mis asjameestele kõige rohkem huvi pakub: eeskätt illusoorsed enesepetlikud näidud mis moonutatud kas lakeeriva PPS valuutaga (nagu GDP(*) pc PPS valuutas – valuutas mida keegi reaalselt ei kasuta ja mis euro-ala liikmes-riikide võrdlemiseks teoreetiliselt eriti küsitav kuna algselt võeti kasutusele valuutakursside õgvendamiseks) või mõõdetud erinevate mõõdupuudega (nagu GDP kasvutempod mis sisuliselt pole riigiti võrreldavad sest arvutatud erinevate tasemete pealt ja nt mitte EL27 või EL17 keskmiste tasemete alusel; naljaks on ka see et ikka veel 15.II 12 Eurostat ei suuda Eesti GDP kvartaalseid kasvutemposid esitada teiste liikmes-riikidega võrreldaval kujul – http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-15022012-AP/EN/2-15022012-AP-EN.PDF ).

Kuid vasakult ülanurgast leiame hiljem rubriigi “Jätkusuutlikkuse näidud” – sealt  PPSi ei leia küll aga selliseid karme värke nagu “reaalne” GDP pc,  suhe NNI/GDP, mitmeid ja mitmeid erinevaid vaesuse näitajaid jne (muide ka Eurostati selles rubriigis on lünki – nt puuduvad makro- finantsvood ning -finantsvarade olemid ja ka vastavad inimlapitali ning FDI näidud.

Muideks meie ametlikust statistikast sellist selgepiirilist jätkusuutlikkuse kohta kriitilisi ohumärke koondavat rubriiki mis rahvusliku majanduspotentsiaali kujundamise aluseid ning seega ka liikmesriikide konvergentsi faktoreid statistiliselt mõõdab – ei leia.

Informatsiooniline häda on nüüd eeskätt praeguseks meil euroliidu kontekstis selles et liidu projitseeringutes kuni 2020 on nt üheks prioriteediks liikmes-riikide konvergents ja selle jälgimine ja seda eriti peatselt ESMi raames. Nii ka meie valitsuse vastavas mullluse prognoosis (http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nrp/nrp_estonia_en.pdf  – National Reform Programme “ESTONIA 2020” (approved by the Government on 28 April 2011)  on Joonis 1. millelt näeme Eesti majandus on juba mitmeid aastataid EL27 GDP pc PPS keskmise suhtes negatiivses divergentsis (kolgastumas (sõnast kolgas))  ja seda vaatamata olulistele ELi grantidele (ligi viiendik eelarvest).

Kuid see kahetsusväärne seik on nimetet dokumendis jäänud kahesilma vahele ning ilmselt osaliselt ka selle tõttu et meie statistika mitmetes väga olulistes makroarengu küsimustes on euroliidu kontekstis puudulik. Iseenesest mõistetavalt puuduvad sellest prognoosist kahetsusväärselt taolised näitajad nagu rahvuslikud finants-vood ning   -varad, FDI ja muude investeeringute vood ja olemid, inimkapitali vood ja seisundid, samuti nagu puuduvad vatavate maksureformide graafikud jne. Kuid need puudused johtuvad ilmselt eeskätt koostajate makroteaduslikust vaegusest – kallutausest mikroökonoomile käsitluse ning ajast ja arust ära laisser faire, laisser passer liberaal-füsiokraatliku ideoloogia poole – mis sugugi enam euroliidu paradigmadega ega ESM ja ES vaimuga kokku ei käi.

Igatahes nt “Euroopa Semestri” mehhanismis tuleb meil taoliste vasuoksuste nähtudega palju jama (nt võidakse grante kärpida nt väite alusel et kasumeid voolab Eestist maksustamata rohkem välja kui Brüssel jõuab grante sisse pumbata vm, muide ilmselt juba kärbitakse Raadi muuseumi näitel, vist) – millised jamad täpsemalt ja millistel põhjustel  (vt nt mõnevõrra laiemalt http://uloennuste.wordpress.com/2012/02/07/draft-7-ii-12-please-comment-another-memo/) – sõnaga taolist arutelu oleks pidanud juba aastaid tagasi Riik hakkanud pidama (vt nt http://uloennuste.wordpress.com/2009/09/23/memo-23-ix-09/ ) aga seda pole miskiks peetud. Karta on et lähiaastatel oodavad meid seetõttu ees taolised apsud nagu oli eurole optimaalse üleminekuaja 2007 mahamagamine ja sellest osaliselt tingituna rekordsügavusega masu suurte makrokaotustega (eeskätt hõive langus ja tööjõu väljaränne ning kasumite väljavool  maksustamata kujul jne) või nt hiiglaslik suhkrutrahv sest et lokaalselt ei pandud spekulantidele Komisjoni poolt määrutatud kaubanduspiiranguid.

Veelgi kahetsusväärsem et pidevalt leiab Riik asjatundmatult kolmandajärgulisi populistlikke asendusteemasid  rahvuslikult ülioluliste ESM ja ES protsesside arutamise asemele nagu nt nii ACTA mille autelu püütakse pikaks venitada tulevate aastate peale nagu sambagi puhul – kui ka lõpmatud kemplemised mistahes avaliku kunstirajatise püstitamise ümber – rääkimata töötukassa sentide krabamisest – samas kui nt miljardites tulevaste grantide saamise küsimuste lahendamised jäetakse viimatise sekundi peale ja sedagi alles siis parajasti nt valimistest ärganud eliidile kes ei pruugi moodsas makros üldse kõd käed ollagi (**).

Kahetsusväärne seegi et siiani ei suudeta korraldada Eesti GDP kasutempode näitude korrektset esitamist Eurostatile nii et need oleks seal võrreldaval kujul teiste liikmes-riikidega (mitte ** indikaatoriga). Muide viimane asjaolu võib võib rahvusvaheliselt veelgi laiemalt mõjutada Eesti edu kallutatud mõistmist (nt http://www.whitehouse.gov/sites/default/files/docs/erp_2012_complete.pdf annab tänavuseks Eesti GDP juurdekasvus ilmselt liialtatult 4%).

***************************************************************

(*) SKT ja SKP jne võisid omal ajal sobida sest vist käis kumu jutt et vene sõprade keeles “kodumaine kogutoodang” või “rahvuslik kogutulu” ei kõla hästi ja nii oleks nendega raske äri teha – kuid nüüd oleks vist viimane aeg tsiviliseeritud riikide terminoloogiale tagasi pöörduda ja seda eriti euroliidulistes diskussioonides ja teaduslikes tekstides kasutada arusaamatuste vältimisek  ingl akronüüme nt IMF v. RVF?, ECB v. EKP, GNI v. KRT, NNI v. (e.k puudub), GDP v. SKT/SKP, IPO v. …  jne.

(**)Nt ACTA puhul meie intellektuaalide crème de la crème Mihhail Lotman (http://www.lotman.ee/1/post/2012/02/actast.html):

 “Ma ei tea, mida tähendab „objektiivne“ või „õiglane“ hind, ehkki olen marksistlikku poliitökonoomiat omal ajal põhjalikult tudeerinud.”

– taevane arm – marksism ja “hind” – kommunismis saab kõike ju tasuta ja enne seda sotsialismis on õiglane hind tööväärtuse lihttundide alusel ja seda ka loomingu puhul (kapitalide (ka intellektuaalse) ega õpingute kulud ei lähe hinna arvestusse) – elementaarne.
Kuid kapitalistlikus turumajanduses on optimaalsed nn tasakaaluhinnad (muidugi optimeerimismudel peab adekvaatselt suur olema ja arvestama ka neid olulisi eksternaalsuseid mida turg ei arvesta).

Kõige lihtsustatuma mudeli alusel on tasakaluhinnad arvutatavad kui Lagrange’i (1736-1813) kordajad ja viimatistes optimumteooriate suurtes Bayeslikes mudelites on aluseks nn duaallahendid (vt nt Arrow-Debreu’ mudelit poole sajandi tagant kuid juba siis määramatuse arvestamisega) – elementaarne.

veebruar 14, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: