Ülo Ennuste majandusartiklid

   Diametraalselt vastupidised fiskaalpoliitilised sõnumid Eesti Riigikogust versus Euroopa Parlamendist:

 le-Cruix.com „La rigueur venue du froid“ POSTÉ PAR JEAN-CHRISTOPHE PLOQUIN, LE MERCREDI 29 FÉVRIER « L’austérité apporte la croissance » TAAVI RÕIVAS, président de la commission des affaires européennes du Riigikogu, le parlement d’Estonie. Mercredi 29 février, lors d’une conférence organisée par le Club Grande Europe

versus

 SIIRI OVIIR (Euroopa Parlament) „ Vajame maksureformi“ PM   1.III 12 lk 17

 

***************************************************************

TR (le Parlement d’Estonie): „ … Que l’on soit un pays riche ou pauvre, là n’est pas la qu« Il faut faire le bon diagnostic et prendre les bonnes décisions : couper dans les dépenses. estion, il faut le faire « ,  … jne – seega et olgu riik rikas või vaene ei oma fiskaalkriisis tähtsust (ei ole teema) vaid kõik riigid peavad eelarvekärpeid tegema ning ka vaesemad liikmesriigid peavad hädasolevaid rikkamaid toetama – nagu just tema isiklikult toetab nt meist palju rikkama Kreeka (meist GDP pc 1,3 korda kõrgem ja palgad 3-4 korda) toetamist meie poolt Eesti Parlamendis. Seega ei mingeid eelarvekosutamisi maksude tõstmise abil nt finantssfääris isegi mitte – ja just nii Eesti pürib kartmatult euroala siseringi kus olulised kõrgemad maksukoormused ning seega kordades kõrgemad eelarvekulutused pc meiega võrreldes (mis heaoluriigile makroökonoomiliselt tarvilikuks tingimuseks). Mis kõige olulisem – liimesriikidel tuleb Eesti eelarvepoliitika eeskujuks võtta et 100% eelarvekuludest oleks funktsioneerimiseks ja investeeringud ning 0% võlaintresse: „« Comme c’est facile d’élaborer un budget quand 100% de la dépense va au fonctionnement et à l’investissement et 0% aux intérêts de la dette », ironise-t-il.“(NB – ironiseerimisvihje on ajakirjanikult).

 SO (Euroopa Parlament) täiesti vastupidiselt: „ … Kulusid vähendada? Seda on (Eestis, üe) tehtud, aga lõpmatuseni pole seda võimalik teha. On riigi funktsioone, mille kulusid üha kärpides ja töötajaid julmalt näljapajukil hoides võime saada tulemuseks riigi enda jätkusuutmatuse.Eesti riigi maksuseadused võimaldavad välisettevõtetel siin teenitud tulud riigist välja viia, et teenida oma koduriigi eelarve huve ja vajadusi. Kas see on õigustatud ja õiglane meie riigi ja tema elanike suhtes?… Praegu saame iga kuuenda euro ELilt (riigi eelarvesse, üe). See tulu ei kesta igavesti. … vajame ka maksureformi. Me ei pea siin jalgratast ise leiutama, eeskujud on Euroopast võtta. …“.

PS: Makroökonoomiliselt antud kontekstis (liikmesriigi majanduspoliitikat kirjeldades majandusliku jätkusuutlikkuse ülemkriteeriumi mõttes) kirjeldades komplekstasandil  ja nt jätkusuutlikkuse regressoritena kirjeldades liikmesriigi eelarve suhtelise kvaliteedi reaalteljel ning maksupoliitika suhtelist kvaliteeti imaginaarteljel – siis ratsionaalne/optimaalne poliitika-vektor asub esimeses kvadrandis ja sellega diametraalselt vastupidine kolmandas. Nüüd on kerge näha et makroteoreetiliselt  euroopa parlamentääri sõnum suure tõenäosusega paikneb ratsionaalsuse poolel ja meie parlamentääri sõnum ilmselt vastupidises suunas  – sealt ehk ka „le-Cruix“ ajakirjaniku vihje irooniale/ebaratsionaalsusele et selles käsitluses on heaolumajanduse üks tarvilik tingimus jäänud kahesilma vahele.

märts 2, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: