Ülo Ennuste majandusartiklid

Kevadisi sõnumeid

Mitte ei suuda unustada ühtteist meie riigitegelaste viimatistest justkui kevadistest sõnumitest

Nt et Riigi sünnipäeval President puudutas arrogantselt värskelt lausa reformi võimupoliitilist tabude-tabuteemat – maksud.

Loomulikult oli ta selle kõne formaadis jääma seejuures diplomaatiliselt topaasähmaseks ja jättis välja kõige esoteersema  terminus technicus „null-kasumimaks“.

Seda ei julge siiani suhu võtta isegi meie kõige räigemad opositsioonipoliitikud mitte vist kui vast Mikser välja jätta (asi on selles et makroökonoomiliselt on taoline maks täiesti dis-funktsionaalne ning ebamoraalne (kodumaise ebavõrdsuse süvendaja ning liikmesriikide vahelise konkurentsi solkija) ja ilmselt peamine äpardseadus kui meie rahvusliku majanduse jätkusuutmatuse põhjustaja.

Mõtelge ise: EP statistika järgi mullu kanditi meie kodumaisest majandusest välja ca 3,5 miljardit eurot lõviosas nn „muude investeeringute“ nime all – ja seda ilmselt lõviosas maksustamata kasumitest (see on rohkem kui pool riigieelarve mahust ja seda lõviosas selleks et mitte maksta ka dividendimakse – et kasumi omanikele jääks rohkem raha vist ka austrite söömiseks (FT meelistermin) ja palmirandadesse villade soetamiseks ning seda iseenesest mõista koos basseinide ning jahtlaevadega ning vist reaktiivlennukitega jne.

Vaatamata sellele  diplomaatilisusele jäi maksuteema puudutamine selle avaliku kõne kontekstis siiski vist ikkagi veel PSiga kahetsusväärsesse riivesse: „§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, …küsimusi.“ Tõepoolest ratsionaalne nõue sest demokraatias asjatundmatuid/rahvast ei tohi mingil juhul kaasata lahendamaks rahvuslikult olulisi küsimusi isegi taolise kõne formaadis vist.

Meelest ei lähe ka meie Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviir kevadiselt selge sõnum meile tema äsjases maksuküsimuste artiklis (PM 1.III 12):

„ … Kulusid vähendada? Seda on (Eestis, üe) tehtud, aga lõpmatuseni pole seda võimalik teha. On riigi funktsioone, mille kulusid üha kärpides ja töötajaid julmalt näljapajukil hoides võime saada tulemuseks riigi enda jätkusuutmatuse.Eesti riigi maksuseadused võimaldavad välisettevõtetel (NB kaugeltki mitte ainult välisettevõtetel, üe) siin teenitud tulud riigist välja viia, et teenida oma koduriigi eelarve huve ja vajadusi. Kas see on õigustatud ja õiglane meie riigi ja tema elanike suhtes?… Praegu saame iga kuuenda euro ELilt (riigi eelarvesse, üe). See tulu ei kesta igavesti. … vajame ka maksureformi. Me ei pea siin jalgratast ise leiutama, eeskujud on Euroopast võtta. …“.

Taevane arm vaatamata mitmetele terminoloogilistele ebatäpsustele on sellist makroökonoomiliselt loogilist sõnumit nii kõrgelt poliitiliselt tasemelt lausa õnn kuulda ja just eriti seda et meie maksusüsteemi reformimiseks  eeskujud on kohe kõrvalt võtta ja mitte vastupidi.

Väga huvitav oli ka lugeda meie juhtiva riigikogulase ettekande ülevaate mitmeid lõike Pariisis –

le-Cruix.com „La rigueur venue du froid“ POSTÉ PAR JEAN-CHRISTOPHE PLOQUIN, LE MERCREDI 29 FÉVRIER « L’austérité apporte la croissance » TAAVI RÕIVAS, président de la commission des affaires européennes du Riigikogu, le parlement d’Estonie. Mercredi 29 février, lors d’une conférence organisée par le Club Grande Europe – nt:

„Victime d’une surchauffe économique en 2007-2008, frappé de surcroit par la crise des subprimes, cet État de 1,3 millions d’habitants a connu un effondrement de son produit intérieur de 13,9% en 2009.“

 Vist esmakordselt et mitte öelda kevadiselt kuuleme meie nii kõrgelt poliitiliselt tasemelt nii selgelt et meie kriis algas 2007 – mis tõesti muide Eurostati järgi algaski 2007 teisel poolel ekspordi reaallangusega (ilmselt kõrge inflatsioon õõnestas konkurentsivõime) ja et sellele meie isetegevuslikult omaalgatatud kriisile langes kaela „la crise des subprimes“.

  „ … Que l’on soit un pays riche ou pauvre, là n’est pas la qu« Il faut faire le bon diagnostic et prendre les bonnes décisions : couper dans les dépenses. estion, il faut le faire « ,…“

Eks ikka ajalehtedesse satub tõrvatilku kah sest nii need ajakirjanikud teenivad – seega justkui olevat ettekandes olnud väiteid nagu et olgu riik rikas või vaene ei oma fiskaalkriisis tähtsust (ei olevat teema) vaid kõik riigid peavad eelarvekärpeid tegema ning ka vaesemad liikmesriigid peavad hädasolevaid rikkamaid toetama – nagu just meie juhtiv parlamentäär isiklikult juhtivalt toetab nt meist palju rikkama Kreeka (meist GDP pc 1,3 korda kõrgem ja palgad 3-4 korda) toetamist meie poolt Eesti Parlamendis. Seega ei mingeid eelarvekosutamisi maksude tõstmise abil nt finantssfääris isegi mitte – ja just nii Eesti pürib kartmatult euroala siseringi kus olulised kõrgemad maksukoormused ning seega kordades kõrgemad eelarvekulutused pc meiega võrreldes (mis heaoluriigile makroökonoomiliselt tarvilikuks tingimuseks).

Mis kõige olulisem – liimesriikidel tulevat Eesti eelarvepoliitika eeskujuks võtta et 100% eelarvekuludest oleks funktsioneerimiseks ja investeeringud ning 0% võlaintresse:

„« Comme c’est facile d’élaborer un budget quand 100% de la dépense va au fonctionnement et à l’investissement et 0% aux intérêts de la dette », ironise-t-il.“

NB – ironiseerimisvihje on ajakirjanikult.        

märts 4, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: