Ülo Ennuste majandusartiklid

Seitungid finantsmajandushaldusest arutavad

31.III 12

Narridepäeva eel kui seitungid finantsmajandushaldusest arutavad siis loeme hoolega

Ilmselt ACTA kaudu nihkus meil 1. aprilli temaatika tänavu juba kesk märtsi ja seda moodsamas kostüümis nimelt fooliumiga seotult ja globaalses diskursuses ning laias rakursis: kreeklased on narrid, ESM samuti (kuigi see mehhanism on makroökonoomiliselt pea-aegu täiesti narrikindel) jne

Nt Äp.ee 23.III 12: „Ligi: Euroopa peab reeglite mittetäitjaid survestama –Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Euroopa loonud kriisiga võitlemiseks ambitsioonika raamistiku, mis on ka rakendumas. Reegleid mittetäitnud riike survestatakse, sest muid valikuid pole kui probleemid lahendada, kinnitas Ligi.“

Ilmselt käib „ambitsioonika raamistiku“ näol jutt ESM mehhanismist „mis on ka rakendumas“ kuid päris kindel ei saa olla sest ESMi tekstidest terminit „surve“ ei leia (ingl pressure, stress, opression jne) küll domineerib komplekstermin „koordineerimine“.

Ometi oleks makroökonoomilisest vaatevinklist Eesti puhul praeguse dis-funktsionaalse majanduspoliitika efektiivset välissurvestamist juba ammu tarvis olnud. Nimelt oma vaimujõuga ja makroökonoomilise vaegteadmusvaraga me rahvuslikust majanduse jätkusuutmatuse ebakompetentsuse lõksust välja enam ei rabele.

Tõepoolest ainult PS vastane välissurvestamine suudaks meid päästa eeskätt ECB inflatsioonireeglite rikkumisest, kapitali väljavoolu mittemaksustamisest, maksubaasi kitsendamisest (eeskätt nullkasumimaksu absurdsest), maksude regresseeruvuse anomaalsusest (et mitte süvendada niigi barbaarset reaalset majanduslikku ebavõrdsust) jne.

Ah et kus siin narrus: aga selles ilmselt peaks nüüd meil keegi väga kõrge riigimees tsiviliseeritult vabandust paluma vähemalt Euroopa Komisjoni sees et meie minister on ESM mehhanismi (kriisiennetuse kooperatiivne koordineerimismehhanism,  muideks välja töötatud kõigi Liikmes-Riikide osavõtul) ristinud  represseerivaks ambitsioonikaks represseerivaks raamistikuks – ning samuti seoses ka sellega eriti kreeka rahva ees nagu oleks nad vägivaldselt hargmaistelt pankadelt raha ära võtnud rohkem kui nad seda väärt on tegema.

Või siis Postmees 24.III 12 „ak“ lk 4 küsib juristide suu läbi kokkuvõtteks küsib et „Kelle peas tegelikult fooliumimüts on.“ – väga aktuaalne küsimus kuid pealiskaudselt-vildakalt püstitatud (teadusloogiliselt Popper’i järgi oleks sügavam hüpotees „Kelle peas tegelikult fooliummütsi pole?).

Ning sellest rakursist on lausa narr et samas mõni rida eespool õiglusteadlased dotseerivad „peab teinekord põhiseadus kaitsma … majanduslikult mõttetut.“ – ilmselt vihjega kaitsta meie poolset mõttetult ESMi nurjamist.

Narrus nimelt selles eeskätt et juristid väidavad et ei olevat üldse teada kas ESM regulatsioonid „on asjakohased ka Eesti jaoks.“ Ja et seda asja oleks vaja meie valitsuse poolt hakata põhjalikult uurima. Taevane arm – aastaid on seda mehhanismi Komisjoni poolt koos kõigi Liikmes-Riikidega, ECB ja Euroopa Parlamendiga jne ühisdisainitud

Muideks veel paar rida eespoolt loeme „Professor (ilmselt juuraloogika alal, üe) Todd J. Zywicki on … tabavalt märkinud, et just kriiside ajal on kõige tähtsam valitsuse käed õigusriigi ahelatega kinni siduda.“ – küll tahaks teada kus bulvarilehes sellist juuraloogika keeniust on lastud niimoodi tabavalt märkida?

Väga kenasti autorid märgivad et „kõhutundega“ (peenemalt „intuitiivselt“, üe) ei tohiks meie valitsus ESM mehhanismi asju otsustada vaid ikka uurimuste (teadusloogika) alusel – kuid milleks nad siis ise täieliku kõhutunde (hägusloogika abil modelleeritava) juuraprofessori kalambuuri meile vaimuvalgustamiseks serveerivad. Kas äkki narruse tipptunnuseks ei ole see et kui juristid arvavad et nad on makrohalduskoordineerimismehhanismide disaini spetsmehhanikud.

Veelgi huvitavam on PM 26.III 12 üks arvamus (muide PM seda siiski võrgus avalikult ei näita kuid see on üleval EP kodulehel märksõnaga „toru“) kus terve veeru ulatuses arendatakse euroala keskpanganduse rahavoogude teooriat veevarustuse külmakartlikkuse mudeli alusel – seda teooriat tasuks veel fooliumriietuses edasi arendada sest see ei vajaja mingeis monetaarteoreetilisi teadmisi ega teadusloogikat sest veetorude alal on igaüks asjatundja. Arendada edasi just meie EP kontekstis ja niikaugele diskurssida-filosofeerida et selgitada et miks nt EP statistika andmetel mullu rahvuslikust rahatorustikust 3,5 miljardit väljamaale lekkis nii et keegi ei EPs ega ministeeriumis ei märka ja samas torusikus luftirõhku infleeriti kahekordselt üle ECB kriteeriumi ja kaua sellise värgi kestlikkus ikka on ja kuidas sellise värgi finantshinnang reitingutes saab AAsid  sisaldada.

Huvitav on ka see et ilmselt „torustiku“ lummuses autor kasutab ESM puhul „mehhanismi“ asemel terminit „raamistik“ – mis ei liigu ja seega muidugi kestlikum ning termin „jätkusuutlikkus“ (Mereste 2003: „võime tegutseda vähemalt samal tasemel edasi“ – ELi kontekstis et ei jää teistest pikaajalises arengus maha – mida makroökonoomiliste kriteeriumide järgi Eesti on viimatistel aastatel asunud muide tegema ja mille oluliseks põhjuseks on EP maksebilansi statistikas ilmutav „muude investeeringute“ üüratu brutoväljavool) asemel samuti „kestlik“ sobib kasutada (püsib muutumatult, nt ÕS „Ait kestis sada aastat“).

Veel on originaalne autori väide et „Eelarve tasakaalustamine aga üldjuhul vähendab lühiajaliselt majandusaktiivsust.“ – kas tõesti ka siis niimoodi kui tasakaalustamine toimub suuresti inflatsioonilise maksustamisega nagu meil – siis konkurentsivõime väheneb ja siis ikka just pikaajaliselt majanduspotentsiaal langeb ja tööjõud rändab välja.

Narrus on muidugi ka ECB tegevusest rääkides kasutada „meie“ vormi – „meie langetasime intresse“ – sest lõppude lõpuks on EP finantsvõimsus üks tuhandik selles seltskonnas. Ja veelgi veidram see et kuna ESMi väljatöötamisel oli ECB üks raskekaalasi siis miks „meie“ siis ei oska meie Riigikohtule öelda et jätke järgi see tuuletallamine ja narrimängimine ESMi analüüsimise alal ja eriti seda kui 20 aasta jooksul esimese tõsiseltvõetava probleemina. Narr oleks ka kui EP enne uue Presidendi saabumist ei vabandaks rahva ees viimase kümnendi jooksul tehtud vigade eest: vähemalt selle eest et õigeaegne eurole üleminek magati neljaks aastaks maha sest ei märgatud inflatsiooni talitseda jne.

PS: äsja Eesti Pank avaldas teaviku „Eesti 2011. aasta maksebilanss“ (ka ingl):

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/MBkvart/_2011_4.pdf?ok=1

Makroökonoomiliselt jätkusuutlikkuse õõnestamise seisukohalt on seal kõige kahetsusväärsem näit et anomaalselt suur kapitali netoväljavool jätkus aastal 2011 juba kolmandat aastat ning oli 3,2 mld eurot.

Muide algas kapitali netoväljavool alates aastast 2009 lk 6 esimese tabeli järgi 0,9 mld mahus – kuigi EPle sageli omaselt on lk 5 tekstis lakeerivalt väidetud neto väljavoolu alguseks 2010 nii e.k kui ingl (originaalis: „• 2010. aastal alanud kapitali netoväljavool finantskontol jätkus ka 2011. aastal, mille üks põhjus oli ülejäägiga jooksevkonto. …“)  – ning originaali tekstis on ei tea millest vihje et see suur väljavool tulenevat ka jooksevkonto ülejäägist – taevane arm – nagu esimest tabelist samuti näha see tuleneb eeskätt „muudest investeeringutest“ ning ilmselt oluliselt sellest et kõrvale hiilida jaotamata kasumi maksustamisest.

Küll oleks oluline et Euroopa Semester oma professorraadiga sellest seigast diplomaatiliselt mööda ei vaataks sest lõppude lõpuks on see väljavoolu summa kolm korda suurem Komisjoni toetuste aastamahust – ning suures osas ilmselt kõlvatult maksustamata kasumitest koosnev ning ilmselt oluline tegur selles et „millegipärast“ riigil raha ei jätku ja suures hädas tuleb rakendada kõlvatut konfiskeerivat ning konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust kahjustavat inflatsioonilise maksustamise poliitikat. Näib et Eesti oma poliitpiiratud ratsionaalsuses ise sellest jätkusuutmatuse lõksust välja ei pääse.

Seisuga 29.III 12 näib makroökonoomiliselt pea-aegu kindlasti et fooliummütsi laureaadi suveräänne nominent on – PM reporter Mikk Salu (PM 29.III 12 Intervjuu „Mikser valiks …“ narrimast-narrimate ning poliitkallutatud ja poliitpiiratud mõtlemisega represseerivas stiilis küsimuste eest täismõtlevale Sven Mikserile.

Nt Salu tähtsa Salu küsimus: „Kontrollisin kogu eilse päeva statistikat: me oleme vaesemad kui Soome-Rootsi, aga oleme neile lähenenud kiiremini kui ükski teine riik Euroopas“ – taevane arm makroökonoomiliselt on väga kerge tõestada selle meie väidetava kõige kiirema „lähenemise“ konvergentsi „kiiruse“ väidet mõttetuks (Popper’i falsifitseerimisprintsiibi järgi).

Tõepoolest: kui mitte valida väitekriteeriumiks makroökonoomika/rahvamajanduslikust seisukohalt absurdset GDP pc PPS valuutas näitu (muide poliitpiirangutega populistratsionaalsuse seisukohalt ideaalset) – siis on kümneid võimalusi väga kindlalt väita teadusloogiliselt et Eesti on viimatistel aastatel Roostsi-Soomega võrreldes päris kindlasti järjest rohkem oluliselt vaesunud. Samuti on Eesti kindlasti üks kõige kiiremini olulistes ainelistes vaegustes elanike osakaalu kasvatamise osas kogu Euroliidus.

Tõepoolest: esiteks on PPS imaginaarne valuuta ning sisaldab inflatsiooni ning populismi ostujõu nime all ja kasutusel puhtalt poliitmanipulatsioonideks et näidata rikkaid vaesematena ja vaeseid rikkamatena, teiseks kui võrrelda arenguid isegi  nt reaalse GDP pc järgi (sest GDP sisaldab muide ikka „lufti“ kah nagu nt reisisaatjate palgad jne (mitte segi ajada „inflaga“)). Vähegi tõsiseltvõetav olels „kodumaiselt kasutatava NNI pc“ näit kuid mis meil on eriti viletsusväärne seoses 0-kasumimaksust tingitud kapitali röögatu kantimisega väljamaadesse.

Muideks eelöeldud vaeguste kindlakstegemise jaoks ei ole vaja tervet päeva raisata vaid piisab viiest minutist täie mõttega mõningate Eurostati tabelite kiikamisest Rubriigist „Jätkusuutlikkus“.

PS: Muidugi puudub hr Mikseril piisav kompetents (teaduskraadist rääkimata) taibata et Eesti negatiivsed idiosünkraatiad (eeskätt liigne lõhestuslik etniline heterogeensus, rahvusliku makroökonoomilise professuuri peaaegu olematus, väiksuse (1/1000 ELi majandusvõimsusest) tõttu mastaabiefekti ja olulise tingimisjõu võimatus, sotsiaalkapitali vaegus seoses pikaajalise okupatsiooniga – et need vaegused võimaldavad meil Rootsi-Soome tasemega konvergeeruda ainult väga suurte Brüsseli toetuste puhul – muideks millele on ESM mehhanism kasulik  ja Komisjoni profefssoraadi poolt nii disainitud – ja mis kõige narrim et meil puudub taip selle mõistmiseks – aga selle mehhanismi nurjamise püüdlusteks meil leidub poliitpiiratud ratsionaalsusega jõude küll-küll isegi kõige kõrgematel tasemetel – bulvarilehtedest rääkimata.

PS: on Valitsuse dokument „Eesti 2020“ ja seal esimene joonis näitab et Eesti on viimatistel aastatel maha jäänud mitte ainult Rootsi-Soome arengust vaid palju tagasihoidlikumast EL27 keskmisest arengust ja seda isegi väga vähe usaldusväärset populistliku näitaja järgi nagu GDP pc PPS valuutas.


märts 25, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: